Seitsmekuune laps kuulus riskirühma vanuse tõttu, kuid oli väidetavalt eelnevalt terve. Vanemaealised patsiendid kuulusid kõik gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunute arv nädalaga oluliselt ei muutunud. Arstiabi vajas 2. nädalal (9-15.jaanuar) 5501 inimest, neist veidi üle 34 protsendi olid lapsed.

Gripp ja gripilaadsed haigestumised

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal langes eelmisel nädalal gripitaoliste haigestumiste 11 protsendi võrra. Grippi haigestumine langes kõikides vanusrühmas, üksnes koolilaste seas püsis samal tasemel.

Kahe järjestikuse nädala grippi ja gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestumuse trendi analüüsides võib öelda, et grippi haigestumine on stabiliseerunud, kuid püsib veel suhteliselt kõrgel tasemel.

Rasked gripijuhud

E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 362 patsienti, neist peaaegu 60 protsenti on olnud üle 65-aastased (39,8%) ja tööealised patsiendid (18,9%) , lapsi vanusrühmas 0-4 oli hospitaliseeritute hulgas 25 protsenti.

Hooaja algusest on vajanud gripi tõttu intensiivravi 48 inimest, neist kaks last, kaheksa inimest vanuses 20-64 eluaastat, ülejäänud 38 olid vanemad kui 65 eluaastat.

Üks intensiivravile sattunu oli väidatavalt enne terve, kahe inimeste kohta andmed puudusid, ülejäänud 45 inimest ehk 93,7% kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka olemasolevate krooniliste haiguste tõttu.

Hüppeline gripist tingitud surmajuhtude kasv ei ole seotud ringlevate gripiviiruste virulentsuse ega ohtlikkusega. Selle taga on paranenud koostöö haiglatega, nimelt kasvas andmeid edastavate raviasutuste hulk seniselt viielt haiglalt üheksale. Oleme kõikidele haiglatele koostöö eest väga tänulikud. See võimaldab anda hooajast adekvaatsemat pilti.