Paar viimast aastat on näidanud, et mahetoodangul on ka head ekspordivõimalused. Näiteks eksporditi 2015. aastal üle kahe ja poole korra rohkem mahetoodangut kui 2013. aastal. 2016. aastal lisandusid mitmed ettevõtted, mis hakkasid oma toodangut ka Eestist välja müüma.

Kuigi suurema osa mahepõllumajanduslikust maast moodustavad rohumaad, tuli pinna suurenemine eelmisel aastal peamiselt just põllukultuuride arvelt: teraviljakasvatuse pind kasvas 22%, kaunviljade (hernes, põlduba jm) pind 81% ja tehniliste kultuuride (rüps, raps, kanep jm) pind 45%. Kokku moodustas nende kultuuride pind 47 316 ha, kõige rohkem kasvatati kaera (15 431 ha). Mahepõllukultuuride kasvatus liigub tõusujoones just heade ekspordivõimaluste tõttu.

Puuviljade ja marjaaedade pind suurenes 11% (kokku pind 2008 ha), kõige suurematel pindadel kasvasid astelpaju (1084 ha), õunapuud (396 ha) ja must sõstar (167 ha). Kui paljud õunaaiad ja musta sõstra istandikud andsid möödunud aastal väga head saaki, siis astelpaju ja mustika puhul oli pigem tegu ikaldusega.

Vaatamata kasvavale nõudlusele maheköögiviljade ja -kartuli järele nende kasvupinnad aga eelmisel aastal kahjuks natuke isegi vähenesid.

Loomakasvatuses enamiku loomagruppide puhul suuremaid muudatusi möödunud aastal ei olnud, jätkuvalt peetakse kõige arvukamalt lambaid ja lihaveiseid. Küll aga suurenes märkimisväärselt mesilasperede arv, koguni 36%. Kokku oli mahemesinikel 2717 mesilasperet.

Looduslike korjealadelt korjamise (marjad, seened jm) vastu suurenes huvi hüppeliselt. 2015. aastal oli selliseid looduslikke korjealasid Eestis 93 184 ha, 2016. aastal juba 613 138 ha. Selle kasvu taga oli Riigi Metsamajandamise Keskuse metsade lihtsam kasutuselevõtt mahekorjealadena.