Valminud õppematerjal võtab kokku olulisemad käitumisjuhised metsas leviva taudi tõrjumiseks – bioohutusnõuded jahipidamisel, kütitud metssigadelt proovivõtmisel, surnult leitud metssigade korjuste matmisel, potentsiaalselt nakkusohtlike metssearümpade hoiustamisel, seakatku diagnoosiga metssearümpade kahjutustamisel ja metssealiha käitlemisel.

Bioohutusnõudeid jahimeestele täpsustati viimati 2016. aasta novembris jõustunud maaeluministri määrusega „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje-eeskiri“.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on kohati levimas ekslik arusaam, nagu oleks katk metsas vaibunud, kuid tegelikkuses levib see endise hooga. „Meil on piirkondi, nagu Saaremaa, kus taud on alles viimastel kuudel laiemalt levima hakanud. Lisaks on hiljuti täpsustatud bioohutusnõudeid,“ ütles Tõnis Korts. „Seepärast oleme uues infomaterjalis võtnud kokku kõige olulisema, mida iga jahimees bioohutuse kohta teadma peab.“

Infograafik on elektrooniliselt leitav seakatku veebilehel. Kõigile jahimeestele saadetakse see plakatina koju ajakirja „Eesti Jahimees“ veebruarikuu numbri vahel.

Inimestele sigade Aafrika katk endast ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui jahimajandusele. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.