09.02.2017, 00:00
Põlised pühapaigad 13.
Eestis on muististe ja pärimuse uurimisel pikk ning saavutusterohke minevik. Pärimusmaastiku uurimisel on aga jäänud üldiselt tähelepanuta inimese isiklik side sellega.
Tosina aasta eest külastasin Viru-Jaagupi khk Mõdriku küla Tammaru hiiemäge. Oli ilus kevadpäev ja mäge tutvustas mulle naabruses elav Aino Jansons. 1927. a sündinud Aino näitas mäe jalamil olevat kivi, mille sambla alt tulid välja veneaegsed kopikad. Mäe harjal seisatasime kahe kalmu juures, kus puhkasid Aino lapsepõlves surnud õde ja vend. Vaatasime vanu tammepuid. Kui me jõudsime mäkke tõusvate rohtunud rööbaste juurde, siis Aino seisatas ja vaikis. Heldinud ilme asendus kurbuse ja valuga. Jutt katkes. Kurku nööris nutt, mida ta püüdis kõigest väest tagasi hoida. Kui Aino taas kõnelema hakkas, osutas ta rööbastele ning ütles, et ei suuda neid nutma puhkemata vaadata. Tal on tunne, nagu oleksid rööpad lõigatud tema rinda. Mõne aasta eest hilissügisel olid mäel käinud metsavargad ning nende masinad lõhkusid mäekülje.