23.02.2017, 00:00
Kogukonnad saavad riigimetsa majandamises kaasa rääkida
Kaasamisprotsessi paneb kõigepealt proovile Kolga rahvas, kes üritab riigiga sõbralikku kompromissi leida.

RMK Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai kinnitas Kolga rahvale, et raietegevust arendades püütakse vältida rohkem kui kolme hektari suurusi lanke, samuti noolsirgeid kokkuveoteid. Seda selleks, et mets jääks pärast raiet võimalikult looduslik ega riivaks kellegi ilumeelt.
FOTO:
Jaanuari viimasel päeval sumiseb Kolga rahvamaja nagu mesilastaru, sest kohale on tulnud lausa mitme küla rahvas. Ärevust tekitavad RMK avalikustatud raieplaanid, mis näevad ette lageraieid enam kui 40%-l küla ümbritsevatest metsadest. Kakskümmend aastat tagasi kuulus piirkond veel Lahemaa rahvuspargi alla, aga 1997. aastal arvati sealt välja. Nüüd on endine looduskaitseala suurel määral raieküpse metsa staatuses. Kohalikel on raske leppida tuttavate põlismetsade mastaapse langetamisega, seda enam et RMK on viimase kümne aasta jooksul raietöid teinud enam kui sajal ümberkaudsel hektaril. Sellele lisanduvad erametsaomanike teostatud raied. Ehkki kodanike kaasamisega on RMK püüdnud tegelda juba 2010. aastast, on varem kaardistatud vaid suuri piirkondi ning seetõttu pole kohalikud suutnud raiealadega kuigivõrd suhestuda. Nüüd hõlmab kaardistatud metsamaa vaid Kolga aleviku ümbrust ning inimeste kaasamiseks on koostatud varasemast tunduvalt täpsemad käitumisjuhised. Kolga omavalitsuse, kohaliku kogukonna ja RMK vahel arenev koostöö peaks nüüd saama kaasamisnäidiseks, millesarnast riik kõikjal valdade, seltsingute, turismiettevõtete ja talumajapidamistega tulevikus rakendama hakkab.