Maakondadest enim projekte esitatid Tartumaalt (151), järgnesid Harjumaa (126) ning Pärnumaa (66). Üleriigilisi projekte esitati 99.

KIK hindab taotluste vastavust ning edastab need siis hindamiseks Keskkonnaministeeriumis tegutsevatele valdkondlikele töörühmadele. Toetuse saajad selguvad mai lõpuks.

KIK avas keskkonnaprogrammi 2017. aasta taotlusvooru jaanuaris. Vooru maht on 15 miljonit eurot ning taotluste esitamise tähtaeg oli 27. veebruari südaöö.

Taotlusvoor avati üheksas valdkonnas senise kümne asemel: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, atmosfääriõhu kaitse, merekeskkond ja keskkonnateadlikkus.

Vooru eelarvest enim on eraldatud veemajandusele — 10,4 miljonit eurot, kuna see valdkond vajab jätkuvalt suuri investeeringuid, et oleks tagatud kvaliteetne joogivesi üle kogu riigi. Keskkonnateadlikkuse projektidele eraldati 2,3 miljonit eurot, looduskaitsele 600 000 eurot, jäätmekäitlusele 500 000 eurot, atmosfääriõhu kaitsele 450 000 eurot, kalandusele 300 000 eurot, merekeskkonnale 250 000 eurot, keskkonnakorraldusele ja metsandusele mõlemale 100 000 eurot.

Vähenenud ressursitasude tõttu saab KIK 2017. aastal avada taotlusvooru piiratud mahus.

Valitsus otsustas 2016. aasta kevadel, et põlevkivisektori probleemide lahendamiseks langevad ajutiselt nii keskkonna- kui ka ressursitasud. Otsuse mõjul on ka KIKi keskkonnaprogrammi 2017. aasta eelarve oluliselt väiksem. Varasematel aastatel laekus KIKile aastas keskkonnatasudest keskkonnaprojektide toetamiseks keskmiselt 35 miljonit eurot.