23.03.2017, 00:00
Ajujaht plastilise aju mõistmiseks
Aju on plastiline ja suudab paljude hädadega ise hakkama saada. Aju muutub inimese sünnist surmani. Teades neid muutusi, on täiskasvanutel lihtsam mõista ka oma lapsi ning teisi inimesi.
FOTO:
“Mida teha, kui on keha?” küsis 1970. aastate põrandaalune luuletaja Albert Trapeež. “Mida tajud, kui on aju?” küsivad eri alade teadlased juba sajandeid. Teadlased uurivad protsesse, mis toimuvad noores ajus. Neid huvitab, kuidas aju suudab õppida ning miks on nõnda, et mõnel inimesel ei arene võime taibata kirjutatut ja rehkendatut. Kognitiivsed lihased, nagu teadlased neid nimetavad, suudavad inimestel hakkama saada ka matemaatikaga. Beebidel on juba sündides võime tunnetada arve. Muidugi ei rehkenda nad diferentsiaalvõrrandeid, kuid suudavad vahet teha hulkade suuruse vahel. Mida teha, et aju oleks parem? Üks on selgeks saanud. Kui laps õpib mängima mingit muusikainstrumenti, siis on see ajule kasulik. See abistab keskendumisvõimet, suurendab töömälu ja toetab enesekontrolli.