"Kuna meie hinnangud erinevad olulisel määral rahandusministeeriumi hinnangutest pakendiaktsiisiga kaasnevatest mõjudest ja eesmärkide täitmisest, soovisime saadetud kirjas ministeeriumilt täiendavat infot. Ootame vastuseid küsimustele nagu näiteks, mitu protsenti aitaks täiendav aktsiis vähendada pakendite kogust ning miks on turule toodud pakendite koguse usaldusväärseks tuvastamiseks vaja kehtestada täiendavat pakendiaktsiisi," teatasid ettevõtjad.

Rahandusministeerium on varasemalt põhjendanud uue maksu vajadust sellega, et praegu pole võimalik efektiivselt tuvastada, kui palju pakendeid Eestis tegelikult ringleb ning kui palju tegutseb Eestis tegelikult pakendiettevõtjaid. Ettevõtetele jääb aga arusaamatuks, miks on turule toodud pakendite koguse usaldusväärseks tuvastamiseks vaja kehtestada täiendavat pakendiaktsiisi ning kuidas aitaks see tõhustada järelevalvet ettevõtjate pakendikäitluse üle.

"Keskkonnaministeeriumilt soovime teada, millised keskkonnaalased mõjud kaasnevad nende hinnangul turule toomise pakendiaktsiisi kehtestamisega. Lisaks soovisime teada, mitu protsenti aitaks täiendav aktsiis vähendada pakendite kogust eeldusel, et toimub ülepakendamine.

Ühtlasi soovime keskkonnaministeeriumilt hinnangut ettepanekule kaotada ära täna kehtiv pakendiaktsiis ning asendada see muu meetmega (näiteks rahatrahv pakendite/jäätmete taaskasutuse/kogumise süsteemiga liitumata jätmise eest). Meie hinnangul pole riik alternatiive kaalunud ja pidanud ainukeseks lahenduseks maksu kehtestamist," seisab ettevõtlusorganisatsioonide poolt saadetud kirjas.

Riigi andmetel jäetakse täna deklareerimata kuni 30 protsenti turule toodud pakendite kogustest. Ettevõtjate arvates muutub peale uue pakendimaksu kehtestamist olukord veelgi halvemaks ning nad palusid keskkonnaministeeriumil hinnata, millist mõju avaldab täiendav pakendiaktsiis ettevõtjate motivatsioonile aladeklareerida või jätta pakendite kogused üldse deklareerimata.