Muudatus tähendab, et Tallinna ja Kuressaare kolledžeid enam nime poolest ei ole, aga õppetöö jätkub samades ruumides TTÜ teaduskonna osana.

Ka Virumaa ja Tartu kolledžid muutusid inseneriteaduskonna Tallinnast väljas tegutsevateks allüksusteks, ent nende puhul säilis nimi “kolledž”.

Seega käib sellest aastast TTÜs õppe- ja teadustöö tehnikaülikooli neljas teaduskonnas: inseneri-, infotehnoloogia, loodus- ja majandusteaduskonnas ning Eesti Mereakadeemias.

Varem oli ülikoolis kaheksa teaduskonda, 12 teadusasutust ja üle 60 instituudi. 1. augustil liitub tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonnaga ka IT Kolledž.

Õppejõud jäid tööle

Erki Varma sõnul on need majasisesed töökorralduslikud muudatused ja tudengite õppetingimused oluliselt ei muutunud.

Kõik Tallinna kolledžis töölepinguga töötanud 11 õppejõudu töötavad edasi. “Struktuurireformi tõttu ükski Tallinna kolledži õppejõud tööd ei kaotanud,” kinnitas Varma.

Endises Kuressaare kolledžis on nüüdseks õppekavad läbinud uuenduskuuri. “Sellest tulenevalt on uuest aastast võimalik õppida kahel erialal: ettevõtlus ja elamusmajandus või meretehnika ja väikelaevaehitus. Neid erialasid saab õppida ainult Kuressaares,” lausus Erki Varma.

Saaremaal jätkub õppe- ja arendustegevus senises mahus nii õppetööd korraldavas keskuses kui ka väikelaevaehituse kompetentsikeskuses, kuid lisaks on mereakadeemial kavas taotleda Kuressaare keskusse hüdrodünaamika professori kohta.

Kuressaares õpib praegu kõikidel kursustel kokku ligi 200 üliõpilast, uuel õppeaastal on plaanis võtta õppima lisaks 60 noort.

Muudatuste põhjus

Õppekavade muutmise tingis see, et ülikoolidesse tuleb varasemast vähem noori.

„Sellest tulenevalt jõuab ka kõrgkooliõpinguteni igal õppeaastal üha vähem üliõpilasi, kuid kõrghariduskorraldus ei ole selle tõsiasjaga alati sammu pidanud,” kirjutasid TTÜ õppeosakonna spetsialistid ülikooli ajakirjas Mente et Manu. “Näiteks oli TTÜ esimese astme õppekavadest lausa viiendik jõudnud olukorrani, kus õppekaval alustas õpinguid alla 20 üliõpilase ning umbes neljandikuni suurenes väikese üliõpilaste arvuga õppekavade arv pärast kaht esimest õppekuud.”

Õppeosakonna juhataja Tiia Vihand kirjutab samas ajakirjas, et uued õppekavad on tekitanud üliõpilastes küsimuse, kas ja kuidas on võimalik jätkata õpinguid uuendatud õppekaval.

“Igal üliõpilasel on õigus ja võimalus lõpetada ülikool selle õppekava alusel, millele ta õppima asus, kui tema õpingute alustamisest ei ole möödunud rohkem kui õppekava nominaalaeg ja lisaks veel kaks aastat,” kirjutab ta. “Uuele õppekavale ülemineku võimalikkus sõltub aga sellest, kui suurel määral on varem läbitud õpinguid võimalik arvestada ja asendada. Kuna selline hindamine on individuaalne, tuleb võimaluste uurimiseks pöörduda oma õppekava programmijuhi poole.“