NÕUANNE | Mida teha, kui rästik salvab?

Rästik hammustab ainult siis, kui talle peale astuda, teda vigastada, puudutada või muul viisil ärritada. Rästiku mürk iseenesest ei ole surmav, kuid mõnel inimesel võib tekkida rästikumürgi suhtes allergia ning seetõttu võivad üksikud rästikuhammustused lõppeda surmaga. Umbes kolmandikul juhtudest mürki inimesse ei satugi.

Meeles tuleb pidada, et Eestis elutsevad maod on looduskaitse all ning nende hukkamine on keelatud.

Rästikuhammustuse puhul on igal juhul valed järgmised käitumisviisid: abistajate paanika, mürgi väljaimemine ning kannatada saanud jäseme liigutamine.

Rästikuhammustuse tunnused ja võimalikud reaktsioonid on:

• hammustuskohal on tavaliselt näha 2 väikest, teineteisest umbes 5 mm kaugusel asetsevat torkejälge;
• tekib naha punetus ja hammustuskohale võivad moodustuda villid;
• hammustuskoht tursub ja muutub valulikuks;
• turse võib levida ulatuslikule piirkonnale;
• esineda võib kõhuvalu, iiveldus või kõhulahtisus;
• üldine nõrkus, minestamine, külmavärinad;
• hingamisraskus;
• lihastõmblused, krambid;
• raskemal juhul võib kannatanul kujuneda šokk.

Hea tegutsemistaktika rästikuhammustuse puhul oleks selline:

• rahusta kannatanut ja palu tal liikumatult lamada
• säilita ise rahu
• muuda hammustuskoht liikumatuks – paigalda kompressiooniside
• aseta hammustuskohale võimalusel kuiv puhas side ja midagi külma
• transpordi kannatanu lähimasse haiglasse
• ära lase kannatanul liikuda
• üksi olles püüdke ettevaatlikult liikudes jõuda lähima tee või elamuni, kutsudes endale abi
• helista Mürgistusteabekeskusesse 16662 või Häirekeskusesse numbril 112.

Mida ei tohi maohammustuse puhul teha:

• kasutada žgutti kahjustatud jäsemel
• tõsta kahjustatud jäset südametasapinnast kõrgemale
• teha sisselõiget hammustuspiirkonda ega imeda või üritada mürki haavast välja pigistada
• põletada hammustuspiirkonda
• tarbida alkohoolseid jooke, sest nende toimel veresooned laienevad ja mürk levib kiiremini

Enamikel juhtudel ei vaja rästikuhammustus kohest antidootravi rakendamist. Enamgi veel – antidoot võib ise põhjustada eluohtlikke allergilisi reaktsioone ning selle manustamine on seetõttu ka haiglates väga kindlatel näidustustel teostatav protseduur.

Allikad: terviseamet, Pärnu haigla koduleht, sinuode.ee