Looduse kauneimal õitsemise ajal meie seast lahkunud legendaarne ilmatark Elmar Kuus ehk Kuuse-taat meenutab oma viimases läkituses Maalehele, kuidas ta ilmaseletamiseni välja jõudis.
Ma pole üldse mingi meteoroloog. “Loog” küll, aga filoloog – kirjanduse, keelte, folkloori ja muu sellise asjatundja. Võiksin öelda ka “ajakirjanik”. Neli aastat sai Juhan Peegli asjalikul juhendamisel seda pähe suunatud.
Rein Raudvere: "Elmar Kuus pidas ennustamise juures kõige tähtsamaks ilmamärkide tundmist. Kuuse-taat on tunnistanud, et alustas ilmastikunähtuste selgitamisega juba maast madalast pihta. Karjapoisi päevilt.
Ilmaennustaja sai temast aga enam kui paarkümmend aastat tagasi tänu kuulsale Vadim Želninile. Too oli ühes lehes ennustanud külma talve, millega Kuuse-taat nõus ei saanud olla ja siis ta avaldaski Põlva lehes 1993. aastal oma esimese avaliku ennustuse.“Tegin oma järeldused, jälgides sügisel pungade arengut. Eeldasin kaunis pehmet talve, ja mul oli õigus,” on ta Maalehes meenutanud."
