Setu külad: Beresje, Lüübnitsa, Laossina

Kui Räpina poolt tulles Võõpsu jõuad ja üle Võ­han­du silla põrutad, oledki Setumaal. Veel vaid kolm­kümmend koerahüpet ning siis käänabki pisem tee kurale soisele poolsaarele, Beresje ja Lüübnitsa külade poole.

Võid ka paadiga järve poolt tulla, aga siis pead piirimärke piidlema, et Vene vetesse, Mteži neemele (setu keeli Vantusõ) ei triiviks.

Lämmijärve kõrgemal põndakul tukub paarikümne püsielanikuga vanausuliste traditsioone hoidev Beresje küla.

Valgetest tellistest laotud majad helendavad päikeses. Paadikanalite kiviread lõikuvad roostikuserva, mõned suitsupääsukesed vilksavad. Küla tähendusrikka nimega peatänav Lukova, mitte rohkem kui viis sammu lai, lõpeb veel enne, kui ta õieti alata saab, aga autosid võib seal suvitusajal ja nädalalõppudel ootamatu tihedusega voorida.

Kesksuvistel pärastlõunatel upub küla siiski helepunastesse tokkroosidesse ja vaikusesse. Kuskil kuivavad voblad, keegi harutab võrku. Mõni memm kummardub koos koolivaheajaks suure järve õhku hingama saabunud lapselapsega sibulapõldu harima.