Rästikud on mullusest agressiivsemad

Aasta esimesel poolel on ilmad olnud pigem kehvapoolsed, mis justkui tähendaks, et rästikud peaksid olema vähem aktiivsed. Nii see aga pole, sest võrreldes mullusega on hammustuste arv kasvanud.

Kuressaare haigla ravijuht Marje Nelis ütles, et kui 2016. aasta kohta oli Saaremaal kokku kuus haiglaravi vajanud rästikuhammustust, siis alates käesoleva aasta algusest on see number tõusnud juba viieni. Kaks inimest on vajanud koguni intensiivravi, kirjutab Meie Maa.

"Palju oleneb sellest, kas rästik hammustab varvast või kätt. Viimase puhul levib mürk kiiremini, seega koht on oluline. Ise ei tohiks proovida midagi teha, vaid peaks koheselt haiglasse pöörduma," selgitas Nelis.

Rästikuhammustuse tunnused ja võimalikud reaktsioonid on:

• hammustuskohal on tavaliselt näha 2 väikest, teineteisest umbes 5 mm kaugusel asetsevat torkejälge;
• tekib naha punetus ja hammustuskohale võivad moodustuda villid;
• hammustuskoht tursub ja muutub valulikuks;
• turse võib levida ulatuslikule piirkonnale;
• esineda võib kõhuvalu, iiveldus või kõhulahtisus;
• üldine nõrkus, minestamine, külmavärinad;
• hingamisraskus;
• lihastõmblused, krambid;
• raskemal juhul võib kannatanul kujuneda šokk.

Hea tegutsemistaktika rästikuhammustuse puhul oleks selline:

• rahusta kannatanut ja palu tal liikumatult lamada
• säilita ise rahu
• muuda hammustuskoht liikumatuks – paigalda kompressiooniside
• aseta hammustuskohale võimalusel kuiv puhas side ja midagi külma
• transpordi kannatanu lähimasse haiglasse
• ära lase kannatanul liikuda
• üksi olles püüdke ettevaatlikult liikudes jõuda lähima tee või elamuni, kutsudes endale abi
• helista Mürgistusteabekeskusesse 16662 või Häirekeskusesse numbril 112.