Kurikuulus liikuv seapõleti viiakse Moldovasse
Seakatku rindel on uusi arenguid - esiteks on laualt pea kadunud plaan hakata katkusigu matma ning segastel aegadel kuulsaks saanud liikuv seapõleti viiakse meilt ära Moldovasse.
ASi Vireen juhataja Tarmo Terav ütles, et kui ei juhtu väga suurt katastroofi, mis haaraks korraga pool Eestit, siis katkusigu edaspidi matma ei hakata. Põhjuseks ASi Vireen uus külmhoone, kus saab ladustada ligi 750 tonni korjuseid, kuni eest teisi töödeldakse. Samuti saab hukkamisi farmides ajastada.
Terava sõnul on tekkinud ühiskonnas arusaam, nagu põletataks katkusead täiesti ära, kuid tegelikult on see tooraine, millest saab toodang. "Kõigepealt keedetakse toormest vesi katlas välja, see mass läheb pressi, kus eraldatakse rasv ja kondijahu, mis mõlemad on toodang. Rasvast saab Tšehhis biodiisel ja kondijahu läheb Leetu energeetikasse," selgitas ta.
Võrreldes paari aasta taguse ajaga, on nakatunud farmides toimunud sigade hukkamisega suured muutused. Algul hukati sigu laudas, mis põhjustas probleeme nende sealt välja saamisega ning oli töötajatele moraalselt väga raske. Samuti oli see kallis, ainuüksi süsinikdioksiidile kulutati ligi 1100 tonni sigade peale 2015. aastal 112 000 eurot. Tänavu on läinud 500 tonni sigade hukkamiseks alla 3000 euro.
Terava sõnul toimub hukkamine nüüd tihedalt kaetud autokastis, mis mahutab 10 tonni sigu. Hukkamine süsinikdioksiidiga kestab 30 minutit, pärast seda kallatakse sead maha ja tõstetakse kopp-laaduriga lekkekindlasse konteinerisse, millega korjused viiakse Väike-Maarjasse. "Näiteks tänavu talvel hukati Lätis sigu veel ükshaaval elektritangidega. Jagasime nendega oma kogemusi ja nad võtsid kasutusele sama meetodi mis meie – see on tunduvalt kiirem ja loomadele vähem kannatusi tekitav," sõnas Terav.
Kuulsat liikuvat seapõletit enam tööle panna ei plaanita, ning kui paberid korda saavad, viiakse see edasi Moldovasse. Kuna põleti soetati Euroopa Komisjoni raha eest, siis sama toetusega läheb see meilt Moldovasse edasi, reaalset raha ei vahetata.
Terav ütles, et huvi on Moldova-poolne ning sealt on käinud kohal nii põllumajandusminister kui teisi kõrgeid ametnikke. Kuna Moldoval praegu jäätmetekäitlust meie mõistes ei toimu, siis on nende huvi näidata, et nad vähemalt selles suunas mõtlevad ja tegutsevad.
Kogu senise protsessi sujuvamaks muutunud arenguid kommenteerides ütles Terav, et alguses tegid otsuseid inimesed, kes olid harjunud probleeme lahendama laua taga ega olnud praktilise tööga kokku puutunud. "Mindi hurraaga peale, teadmata, millega on tegu, ning nendelt, kes oleks võinud nõu anda, ei küsitud," iseloomustas ta.
