Hüpokoer tajub lõhna järgi, kui dia­beetikul veresuhkru tase langeb või on juba kriitilisel piiril – hüpoglükeemias ehk kõnekeelselt hüpos. Eesti esimesi hüpokoeri treenivad Soomest ärgitust saanud ning Eesti laste ja noorte dia­beediühingu (ELDÜ) juhitud pilootprojekti raames Kati Ernits ja Eliko Melb.

Treenerite sõnul võivad hästi väljaõpetatud hüpokoerad diabeetikule kohale tuua näiteks mahlapaki või muu toiduaine, millega madalale ehk n-ö hüposse langenud veresuhkru kiirelt normi saab. Sageli on koolitatud koertel taipu diabeetiku juurde teisi pereliikmeid kutsuda. „Seda me neile eraldi ei õpeta, aga koerad tihtipeale tõepoolest mõtlevad selle ise välja,” nentis Kati Ernits.

Missugused koerad sobivad diabeedi abikoeraks?

Näiteks Kesk-Eestist pärit diabeeti põdeva tütarlapse vanemad tõdevad, et nende kahelt basset hound’i tõugu koeralt pole veel kordagi valehäiret tulnud – nii ööl kui ka päeval on nad oma hoolealuse, 12-aastase tüdruku veresuhkru taseme ohtlikust langusest õigel ajal märku andnud.

Diabeeti põdeva tüdruku jahimehest isa oli hämmastunud, kui koju toodud jahisaagist maiuspalasid ootavad koerad tema ümber rõõmsalt karglesid, aga siis kiirelt hoopis tema tütre juurde tormasid, sest last oli tabamas hüpoglükeemia. Hüpokoerad on treenitud diabeetikule kas koonuga müksates või käpaga kaabates märku andma, et veresuhkur on ohtlikult langenud.

„Andekamad koerad tajuvad hüpo­glükeemia lõhna isegi läbi une, ärkavad üles ja äratavad ka diabeedis inimese. See on tõesti väga suureks toeks, et tänu meie kahele hüpokoerale saame rahulikumalt magada. Seni oli tavaline, et öösiti tuli ikka paar korda ärgata ja igaks juhuks veresuhkrut mõõta,” ütles aastaid katkendlikult maganud ja tänu neljajalgsetele abilistele nüüd rahulikuma une saanud pereema Merle.

Koolitaja Eliko Melb selgitas: „Üks aasta kestab õpe, mille lõpul on eksamid. Kes on eksamid edukalt läbinud, saavad hakata raporteerima. Pärast eksameid on neil kuus kuud raporteerimise periood, kus omanikud märgivad üles kõik markeerimised – koerapoolsed lõhna näitamised. Nad peavad iga kuu saatma koolitajatele tabeli, kus on kirjas, kui palju kordi on koer markeerinud. Alles pärast edukat raporteerimisperioodi saavad koerad ametliku atesteeringu – hüpokoera tunnistuse ja töökoera vesti.” Sinistel vestidel on peal Eesti hüpokoerte logo.

Tõugudest olid juba toimunud koolitustel esindatud basset hound, kuldne ja labradori retriiver ja ka segavereline koer. Esimesel koolitusel olid veel landseer ja hispaania hurt, aga koerte koolitajate sõnul neid tõuge nad otseselt kui hüpokoeri ei propageeriks, kuigi sobida võivad mitmesugused koerad. Hästi sobivad ka segaverelised, kui neil on vajalikud eeldused. Suurem on tõenäosus leida sobilik retriiverite (labrador, kuldne, Nova Scotia jms), spanjelite või karjakoerte seast.

Lühininaliste koerte haistmismeel ei ole nii hea, kui on tavalise koonuga koertel, lisaks on lühininalistel tihti hingamisprobleemid. Sobiv koera vanus koolitusel osalemiseks on kolm kuud kuni viis aastat.