FOTOD | Šaakalid jätsid kahest noorest utest maha vaid räsitud nahad ja peotäie paljaksnäritud luid
Kui ühel augustilõpuööl hirmutas šaakalikari Pärnumaal Varbla vallas asuva Mikkeni lambatalu pererahva oma võika ulgumisega poolsurnuks, siis talu lambakarja tõid nad nüüd, oktoobri algul ka surma, murdes maha kaks kevadel sündinud noort utte.
"Leidsin selle vähese, mis uttedest järele oli jäänud, 7. oktoobril. Kas nad murdsid loomad samal või eelmisel päeval, öösel või päevasel ajal, seda on raske öelda," rääkis Maaleht.ee-le Mikkeni lambatalu peremees Andre Vare.
Lambakarjamaa algab kohe elumaja juurest. Seda, kus täpselt murdmine aset leidis, peremees ei tea. Küll aga polnud utikute, nagu nimetatakse noori poegimata emaseid lambaid, korjuseid hoonest väga palju eemale veetud - esimese leidis ta majast umbes 150 meetri kauguselt põõsastest.
Selles, et murdjad on šaakalid, on lambatalu pererahvas üsna kindel. Juba telefonitsi said nad keskkonnainspektoritelt kinnituse, et kui nahk on alles, on kuritegija kindlasti šaakal, hunt sööb naha ka ära.
"Eile jalutasin mööda, jäänuseid oli veelgi vähemaks jäänud. Eks nad käisid viimast võtmas," sõnas Andre Vare ja selgitas, et korjuseid pole ta siiani ära koristada saanud seetõttu, sest keskonnainspektsiooni inspektorid tulevad kahjusid hindama täna, 10. oktoobril.
Šaakalipesakondi on Varbla kandi inimeste arvates ümbruskonnas mitte üks ega kaks, vaid ikka kõvasti rohkem. "Käid ringi ja iga natukese maa tagant kuuled nende hääli - haukumist, kiljumist, ulgumist," ütleb Vare ja lisab, et tema kõrvu jõuavad šaakalite omavahelised kõnelused tihti, mitu korda nädalas.
"Kooserdavad siin igal pool, jäävad teede peal auto alla. Umbes aasta tagasi nähti kahte Paatsalus kortermaja õuel. Ilmselt otsisid toitu. Kõigil ümberkaudsetel lambakasvatajatel on nad karjades murdmas käinud. Veisekasvatajad räägivad, et ka vasikate kintsudel on hambajälgi nähtud. Siiani on vasikad siiski eluga pääsenud," kirjeldab Andre Vare šaakalite tegusid.
3. oktoobri varahommikul märgati šaakalit luusimas ühes Kilingi-Nõmme koduhoovis, Läänemaa jahindusklubi esimehe Aarne Taali sõnul on nähtud, kuidas metskits jookseb eest ära ja kolm šaakalit järel.
Ulukiuurija Peep Männili teab rääkida, et mullu kasvas šaakalite populatsioon hüppeliselt. „Mis edasi saab, ei tea keegi,” ütles Männil Lääne Elule.
Isegi see pole teada, kui palju kariloomi šaakalid tänavu maha murdnud on. Kui hundi, ilvese või karu murtud looma eest maksab riiki karjakasvatajatele kompensatsiooni, siis šaakalite tapatöö kinnimaksmisele ei kuulu. Sestap polegi loomakasvatajad eriti varmad toimepandud murdmistest keskkonnainspetsioonile teatama, tüli ja bürokraatiat on liiga palju. Lääne Elu andmetel on keskkonnainspektsioonil teada vaid 20 looma surmaga lõppenud šaakalirünnet.
Mikkeni lambatalu karja suuruseks hetkel 55 looma. Lammaste kaitseks on võetud tallu karjakaitsekoer, kuid tegemist on kutsikaga, kes alles õpib oma tööd. Edasiste murdmiste vältimiseks ajas pererahvas lambad nüüd lausa koduhoovi ning lasi ka hobused lammaste sekka - ehk suudavad suuremad loomad šaakalid eemal hoida.