Tänavu oli väga suur kartuli-lehemädaniku levik ja seda juba kasvuperioodi alguses. Paljudel väikekasvatajatel kas ebaõnnestus varajase kartuli kasvatamine või ei saadud loodetud saaki. Paremini kasvasid keskvalmivad sordid.

Kasvuperioodi lõpp on olnud äärmiselt kehv - osadel põldudel on vesi olnud korduvalt vagude vahel, ka mullad on tihenenud. Koristamata teravili halvendab mulla fütosanitaarset seisundit ja suurendab järgmisel aastal kartuli nakatumist kasvuaegsetesse haigustesse.

Käesoleva aasta kasvuperioodi võrdlen aastaga 2012. kus osades piirkondades esines ikaldumist ja kartulit ei olnud võimalik koristada, sest põllud ei kandnud masinaid.

2012. aastal sadas enam Loode-Eestis, kus sajuhulk ületas kohati normi ligi kahekordselt, vähem Ida-Eestis, kus augustikuu esimesel poolel oli muld künnikihis kuiv ja mugulate kasv isegi seiskus.

Tänavune kasvuperiood on vastupidi. Liigniisked piirkonnad ja ka kahjustused jäävad just Ida-ja Kagu-Eestisse.

Suurtelt põldudelt raskem koristada

Tänavune vihmane kasvuaasta näitab selgelt, kui tähtis on kartulipõllu asukoha valik.

Põllu asukohast oleneb, ligipääsetavus ja millised on juurdepääsu teed suurte masinatega liikumiseks. Lääne- ja Pärnumaal on põllud väiksemad ja reljeefil madalamad kui Kesk- ja Lõuna-Eestis, mistõttu on tähtis sobivamate ja kergemate masinate kasutamine. Suurematel põldudel on väga head pikad kartulivaod. (isegi kilomeetri pikkused), seetõttu koristamisel märjematelt põldudelt olid hädavajalikud täiendavad vaheteed, et tühjendada kombainide punkrit ja vähendada kombainide vajumist.

Koristatud kartulisaak esmalt kuivatatakse ja lastakse seejärel läbida paarinädalaline raviperiood ning seejärel paigutatakse põhisäilitusse.

Tootmispõldudel kasvas väga korralik kartulisaak. Varajaste sortide saagikus võis jääda jaheda aprillikuu tõttu kolmandiku võrra väiksemaks eelmise aasta saagikusest. Hilisemate sortide mugulad kasvasid aga jõudsalt ja osade sortide mugulatel esines oht üle kasvada.

Osad sordid kasvasid hästi

Sort ’Gala’ kasvas väga hästi, koristatud põldudel on saagikus ligi 50 t/ha, kusjuures mugulad on saavutanud koristusküpsuse, nad on ühtlaselt suured ja eralduvad vartest kergesti. ’Gala’ seemnekartuli pind oli tänavu 34,5 ha, mis on vabariigis suurim.

’Concordia’ on keskvalmiv sort, kuna mugulate arv oli pesas keskmine, siis kasvasid nad ühtlaselt ja olid kaubanduslikud. Seemnekartuli pind on tal 21,96 ha.

’Teele’ on uuem sort, kvaliteedinäitajad on head ja saagikus suhteliselt kõrge. Seemnekartuli pind 14,5 ha.

’Toscana’ on uuem sort heade kvaliteedinäitajatega ja suhteliselt kõrgesaagiline ning sobiv kasvatamiseks meie oludes. Seemnekartuli pind 7,01 ha (Põllumajandusameti andmed).’Laura’ säilituskartulina on üks paremaid sorte, tema koristamine pole veel lõppenud.

Väikekasvatajad ja aiapidajad kuivatavad koristatud saagi ja seejärel sorteerivad ilmsete haigustunnustega mugulad välja. Varajastel sortidel esineb kartuli-mustkärna nakatumist päris palju.

Tunnuseks on mittemahapestavad mustad sklerootsiumid või esineb moondunud kujuga mugulaid.
Ka võib olla väikseid lõhesid ja pragusid ning südamikus mustjaspruunikat laiku. Kahjuks nakatusid varajased sordid ka kartuli-lehemädanikku, vihmade tõttu jõudsid haigusetekitajad ka mugulateni põhjustades mugulate pruunmädanikku.

Pruunmädanikku nakatunud mugulad tuleb välja sorteerida, sest nad hakkavad mädanema ja seda üsna vahetult peale koristamist. Jaanuarikuu lõpuks on aga kõik nakatunud mugulad juba mädanenud.