„Valitsus hindas mitmeid võimalusi Illuka valla haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning põhjendas, arvestades mõju ETHS § 7 lõikes 5 nimetatud asjaoludele, miks valis selleks ühinemise Alutaguse vallaga,“ seisab otsuses.

„Vabariigi Valitsus käsitles määruse seletuskirjas Illuka Vallavolikogu negatiivses arvamuses esitatud põhjendusi ning selgitas, miks need põhjendused ühinemise negatiivse mõju kohta ei olnud piisavalt kaalukad, et menetlus lõpetada. Vabariigi Valitsus asus seisukohale, et arvestades ühinemise mõju olulistele asjaoludele nende kogumis, ei kaalunud negatiivses arvamuses esitatud põhjendused üles ühinemisega saavutatavat kasu haldusreformi eesmärgi saavutamisele.“

Kolleegiumi hinnangul olid valitsuse kaalutlused Illuka valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisel asjakohased ning piisavad, et põhjendada tehtud otsust.

Illuka valla volikogu esimees Paul Kesküla ütles Maalehele, et kindlasti oleks otsus võinud tulla juba tunduvalt varem ning ei ole kindel, kui paljude vallaelanikeni reede õhtul tulnud teade praeguseks on jõudnud.

Seda, kas varem tulnud info oleks mõjunud soodsalt valimisaktiivsusele, ei osanud Kesküla öelda. „Oleme lihtsalt palunud inimestel valima minna ja loodame, et nad seda ka teevad,“ märkis ta.

Illuka valla elanikest kandideerib Alutaguse valla volikokku erinevate valimisliitude ja erakondade nimekirjas või üksikkandidaadina 30 inimest.

Alutaguse vallast saab peale valimisi Saaremaa järel pindalalt suuruselt teine omavalitsus ning valla elanikkond ületab ka rahandusministeeriumi andmetel ka seatud 5000 elaniku piiri — viimastel andmetel on ühendvallas 5040 elanikku.

Riigikohtu otsus Illuka kohta on kättesaadav SIIN.

Ülenurme ja Kambja

Riigikohus otsustas jätta rahuldamata ka Kambja volikogu ja Ülenurme volikogu taotluse tunnistada põhiseadusevastaseks valitsuse 22. juuni määrus, millega otsustati vallad sundliita.

Ülenurme ja Kambja vald olid taotluses seisukohal, et määruse andmisel ei ole järgitud põhiseaduslikke tagatisi täpsustavaid seadusesätteid, samuti on koheldud omavalitsusüksusi ebavõrdselt. Sundühendamine riivab Kambja ja Ülenurme valla enesekorraldusõigust tõsiselt, kuna lõpetab nende õigussubjektsuse, jättes seejuures nõuetekohaselt arvestamata Kambja ja Ülenurme vallavolikogude ja elanike arvamuse.

Vastuseks taotlejate seisukohale, et valitsus on Kambja valda kohelnud meelevaldselt ebavõrdselt, märgib riigikohus, et seaduse nõuetega kooskõlas oleva omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei ole meelevaldne ebavõrdne kohtlemine ainuüksi põhjusel, et valitsus otsustab jätta mõne teise omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmata.

Samuti ei saa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks pidada seda, kui riik ei korda võimalikku viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul.

Kambja ja Ülenurme valdadest saab 10 035 elanikuga Kambja vald.

Riigikohtu otsus on kättesaadav SIIN.

Võru ringvald

Kolleegiumi hinnangul olid valitsuse kaalutlused asjakohased ka Vastseliina ja Orava valla ning Lasva, Sõmerpalu ja Võru valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisel ning jätab rahuldamata Lasva, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru valla volikogude taotlused. Kõik need neli valda moodustavad edaspidi 12 367 elanikuga Võru valla.

Otsus on kättesaadav SIIN.

Pala sundliitub

Soovitud tulemust ei saanud ka Pala vald. Vastuseks taotleja seisukohale, et valitsus on Pala valda kohelnud meelevaldselt ebavõrdselt, märgib kolleegium, et seaduse nõuetega kooskõlas olev omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei ole meelevaldne ebavõrdne kohtlemine ainuüksi põhjusel, et valitsus otsustab jätta mõne teise omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmata.

Nii saab Pala vallast koos Alatskivi, Vara ja Peipsiääre vallaga osa 5776 elanikuga Peipsiääre vallast.

Otsus on kättesaadav SIIN.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid