Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Lepimann märkis, et praegu käib kliimapoliitika ja energiapoliitika vaheline heas mõttes konkureerimine. Ta tunnustas ka valitsust, kes just eile võttis lõpuks vastu energiamajanduse arengukava (ENMAK).

"19. oktoobri võib rasvaste tähtedega meie energeetika ajalooraamatusse kirjutada," rääkis Lepimann. "Üritasime selle arengukavaga kõige muu kõrval luua baasi, millega oleks võimalik kooskõlastada ka kõiki tulevasi Euroopa Liidu energiapoliitikaga seonduvaid dokumente. ENMAK sätestab eesmärgid aastaks 2030, seda nii energiaturu, energiajulgeoleku, taastuvenergia, kaugkütte ja gaasituru kontekstis."

Elektriturg peaks ENMAKi põhjal toimima ilma igasuguste toetusteta, turumajanduse põhimõtteid järgides, ja riik ei peaks sellesse üleliia palju sekkuma.

Julgeoleku seisukohalt on Eesti üks väheseid Euroopa riike, mis varustab ennast energiaga ise ja seda positsiooni tuleb Lepimanni sõnul veelgi kindlustada.

Taastuvenergiat kasutame praegu umbes 30% osas, eesmärk on jõuda 50%ni.

Eesti on ajalooliselt suure kaugkütte osakaaluga riik ja pole ühtegi ratsionaalset põhjust, miks peaksime sellest loobuma. Aga see peab toimima kestlikult.

Gaasiturul on eesmärk turukontsentratsiooni vähendada, kusjuures riik peaks sekkuma seal, kus on tarvis saavutada suuremat energiasäästlikkust.

ENMAKi üks suuremaid eesmärke on vähendada energiamahtu praeguselt 5 MW 1000 eurose SKP ühiku kohta 2 MW-ni 100 eurose SKP ühiku kohta, ehk umbes 60%.

"Majanduskasv tuleb energiakasutusest lahti siduda ja peame ka vähendama oma kasvuhoonegaaside emissiooni," kinnitas Lepimann.