VALGAMAA kolmest vallavanemast kahel on omavalitsuse juhtimise kogemus olemas. PÕLVAMAAL on kolme valla peale kokku üks naisterahvas – Räpina vallavanemana piirkonna rahvast teenima hakkav Enel Liin. Võru linn on ainuke omavalitsus, kus võim on üksnes erakondade kätes. Tõenäoliselt ainsa omavalitsusena saab Viljandi linn uhkustada sellega, et neil on volikogu juhiks erakonnajuht, IRLi esimees Helir-Valdor Seeder.
TARTUMAAL ei ole Ülenurme ja Kambja sundliitmise järel valitud Kambja vallavolikogu veel otsust langetanud, kas keskus tuleb Ülenurmele või siis Kambjasse. Seitsme omavalitsusega PÄRNUMAAL oli eilseks valimata neli vallavanemat ja Pärnu linnapea ning samuti ühe vallavolikogu esimees.
IDA-VIRUMAAL on valimistel ikka kaks eri maailma. LÄÄNE-VIRUMAAL on võimul nii valimisliite kui parteisid.
Nii JÄRVAMAAL kui ka JÕGEVAMAAL jäi haldusreformi järel alles vaid kolm valda. Eestimaa suurimaks maaomavalitsuseks tõusnud SAAREMAA vald on jõudnud juba paljudes tekitada pahameelt sellega, et volikogu kinnitas volikogu esimehe ja vallavanema kuupalgaks 3800 eurot.
Kõige kurvem seis on ilmselt LÄÄNEMAAL, kui arvestada, et nende valimistega kaotas Lääne maakond ligemale 3770 elanikku. Tõsine väljakutse seisab ees Rapla valla uutel juhtidel – liita ühtseks tervikuks senised Rapla, Kaiu, Juuru ja Raikküla vallad. HARJUMAALGI jätkavad enamasti senised juhid.
Vaata suurest tabelist täpselt, mis peale KOV valimisi uutes valdades toimuma hakkab!
