Tegelikkus on aga see, et hambaravi kättesaadavus hoopis väheneb, kuna inimesed saavad käia ainult nende arstide juures, kes on liitunud uue hambaravihüvitise süsteemiga. Praegusel hetkel on liitunud vaid veerand olemasolevatest teenusepakkujatest ning liitunud ei ole ükski suurem erakliinik.

Miks see nii on? Väljapakutud süsteem on selline, mis soosib osasid Eesti elanikke diskrimineeriva hambaravisüsteemi teket, mis alandab hambaravi keskmist kvaliteeti ning lõhub ja laastab kõrgetasemelise hambaraviteenuse turgu. Eesti hambaarstidele ja patsientidele surutakse riiklikult reguleeritud hinnakirjadega peale madalama kvaliteediga raviteenuse sisseviimist ning patsient saaks käia ravil mitte oma eelistatud kliinikus, vaid riigi lepinguliste partnerite juures, kes on orienteeritud riigi poolt tellitud odavama teenuse osutamisele.

Kuna hüvitise eest saab teenust osutada ainult riiklikult kontrollitud hindadega, siis saab endale sellise teenuse osutamist lubada pelgalt selline kliinik, kus ei ole investeeritud tehnoloogiasse, kompetentsi, koolitustesse, töökeskkonda ja klienditeenindusse.

Samuti on riigi poolt ettevalmistatud uus kord selline, mis soosib ülehelikiirusel hammaste ravimist ja suuri mahte. Riik on otsustanud hakata mahu pealt maksma kliinikutele preemiat - mida kiiremini töötad, seda suurem on preemia. Kui muu maailm liigub patsiendi ravitulemustel põhineva rahastamise suunas, siis meil soovib haigekassa rajada tehaseid, kus inimeste suu- ja hambatervist parendatakse konveiermeetodil.

Kõnealuses artiklis välja toodud hambaproteeside hüvitamise korra muutmine tähendab seda, et kui varasemalt sai inimene kasutada hüvitist vabalt valitud arsti juures, siis uuest aastast saab ta seda teha ainult haigekassa lepingupartnerite juures, kes on nõustunud haigekassa poolt kehtestatud hindadega. Kuna liitunute arv on väga väike, siis valdav enamus patsiente ei saa uuest aastast oma senise arsti juures proteesihüvitist kasutada.

Hambaarsti suhe oma klientidega on pikaajaline ja vastastikusel usaldusel põhinev. Nüüd riik lõhub selle suhte.

Kuigi uus hinnakiri jõustub juba 1. jaanuarist, ei ole haigekassa proteeside (sh labori-) hinnakirja Eesti Hambaarstide Liidule veel tutvustanud, mistõttu pole mõeldav, et 1. jaanuarist hakkaks kehtima hambaarstide poolt aktsepteeritav hinnakiri.

Kuna hambaarstid ei tea, mis saab olema haigekassapoolne teenuse hind, ei saa nad hetkel ka lepinguid sõlmida. See aga tähendab seda, et kui inimene vajab uuel aastal proteese ning soovib saada hüvitist, siis sisuliselt on teenus talle kättesaamatu, kuna prognoositav liitunud arstide protsent saab olema väga väike.