Kui metsast tuleb karu ja sööb mesitaru tühjaks, võib riigilt hüvitist küsida. Aga kuhu kaevata, kui metsast trambib kohale hobusekari, tuleb otse läbi elektrikarjuse ning jätab endast maha musta maa ja pilpapuru?

„Seni on külaelanikud on hobuste külaskäikudesse suhtunud mõistvalt, kuid nüüdseks on olukord väljakannatamatuks muutunud,“ ütleb Pärnumaa Saarde valla Veelikse küla elanik Aleksander Vilinurm.

Praegu hinnanguliselt 70pealise hobukarja pahategude registris on teadmata arv mudamülgasteks tambitud ukseesiseid ja teeotsi, üks näksitud sõiduauto, paarkümmend ümber aetud mesipuud, jumal teab mitu korda lõhutud elektrikarjus ja kohaliku jahiseltsi hoole all oleva metsloomade söödaplatsi lagastamine.

Kui mujal Eestis peetakse hobuseid aiaga piiratud koplis, siis Lanksaare suksud käivad seal, kus pähe tuleb – aedu ei ole.
Praegu Pärnumaal Lanksaare talu maadel elavad konikud saabusid Eestisse 2011. aastal üleeuroopalise looduskaitseorganisatsiooni ARK Nature rahastatud projekti kaudu Hollandist. Tõsiasi, et märad ja täkud läbisegi hoogsalt paljunema hakkavad, jäi asjaosalistel justkui kahe silma vahele.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega