Mesinikud kahtlevad: kas Eesti inimesed hakkavad ostma GMO märgistusega kodumaist mett?
Praegu Eestis GM-kultuure ei kasvatata, kuid võrgustik Ökoriik Eesti eestvedaja Rea Rausi sõnul ripub pea kohal siiski oht, et põllumehed soovivad seda teha lähitulevikus.
Mesinikele valmistab enim muret Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, mille järgi tuleb eraldi märgistada mesi, mis sisaldab GMO-lt korjatud õietolmu osakesi. GMO sildi saanud meepurk võib peletada eemale ostjad.
Ökoriik Eesti võrgustik, Eesti kutseliste mesinike ühing ja Eesti mesinike liit tegid 25. oktoobril rahvaalgatuse “Keelustada Eestis GMO-de kasvatamine”. Rahvaalgatus kogus 1856 allkirja. Riigikogu juhatus otsustas 7. novembril, et rahvaalgatust hakkab edasi menetlema keskkonna komisjon.
Mesinike nõustaja Maire Valtin Eesti mesinike liidust rääkis, et GM-kultuure pole lõpuni uuritud ja seega ei ole kindel, millist mõju GM-taimed keskkonnale ja inimestele avaldavad. Valtini sõnul on 19 Euroopa Liidu riiki GMO keelustanud ja see, miks seda pole teinud Eesti, jääb talle arusaamatuks. Ta ütles, et lühikese ajaga kogus rahvaalgatus palju allkirju, mis näitab, et inimesed soovivad keelustada GMO kasvatamise Eestis.
EKMÜ liige Ardi Asten Pärnumaalt, kellel on 300 mesilasperet ja kes on mesindusega tegelenud 27 aastat, on Eestis GMO-de kasvatamise vastu. “Ma ei taha, et mu kutselisel elul oleks ükskord kriips peal, et mingi GM-taim kuskil kasvab ja minu mesilased imevad selle õietolmu,” ütles Asten. “Keegi ei taha sellist GMO märgistusega mett osta.”
Lääne-Virumaa mesinik Kaido Kasemets, kes on samuti EKMÜ liige, rääkis, et tema on ka Eestis GMO-de kasvatamise vastu. “Ma ei usu, et keegi soovib osta mett, mille peal on silt, võib sisaldada GMO-d,” sõnas ta.
EKMÜ liige, Harjumaa väikemesinik Heiki Kruusalu, kellel on 14 mesilasperet, ütles, et tema teadmised ei ole piisavad, et hääletada GMO poolt või vastu. “Igavesest ajast igavesti on uuendus saanud materdada ja uuendusmeelsed saadetud tuleriidale,” lausus Kruusalu. “Seda GMO-d ei saa ühe vitsaga lüüa, seal võib olla nii head kui halba.” Ta ütles, et GMO-d tuleb teadlastel veel tõsiselt uurida.
Võrgustik Ökoriik Eesti eestvedaja Rausi sõnul ei ole teada, mida GMO kasvatamine endaga kaasa võib tuua. Ta ütles, et Euroopa Liidus kehtib ettevaatuspõhimõte, mis tähendab, et kuni pole kindlaks tehtud, et leiutis on inimestele, loomadele ja keskkonnale täiesti ohutu, ei tohi seda massiliselt kasutada.
Eesti Maaülikooli taimekasvatuse vanemteadur Evelin Loit rääkis, et iga GMO kultuuri kohta teevad GM-kultuure aretavad firmad ja Euroopa toiduohutusamet põhjalikke uuringuid. Loit ütles, et hääletades GMO kasvatamise poolt või vastu, tuleb lähtuda teadlaste analüüsidest ja need, mis on Euroopa toiduohutusamet seni teinud, on piisavalt põhjalikud, et nende põhjal langetada otsus ka Eestis.
Loidu sõnul leidub mitmeid põhjuseid, miks inimesed arvavad, et GMO on ohtlik. Näiteks on GMO teemat inimestel keeruline mõista ja selle kohta leidub palju infot, mille hulgast on raske eristada teaduslikku ja faktidele tuginevat, rääkis Loit.
GMO on organism, kelle geene on muudetud viisil, mis looduslikult ei ole võimalik. Praegu turul olevad GM-põllukultuurid on muudetud vastupidavaks taimehaigustele või on suurendatud nende umbrohumürgikindlust.
