Nagu säilinud dokumentidest nähtub, kandis see töö esialgu vähe vilja. Riigimõisa rentnikud kurdavad, et neil ei ole metsaseemet, ja kui ongi, siis talupojad ei oska seda kasutada.

Siin on üks oluline aspekt: esialgu metsakultuure metsa ei tehtud. Sel ajal majandati metsa valikraietega ja siis ei olnud sisuliselt vaja metsakultuure rajada. Metsakultuure tehti uute maade metsastamiseks.

Metsakultuurid muutusid valdavaks siis, kui XVIII sajandi lõpus hakati üle minema lageraietele ja tekkisid raiestikud. Siis loodi Liivimaal ka riiklik metsandussüsteem. Esimesed Förster’id, meie mõistes metsnikud või isegi metsaülemad, pandi ametisse aastal 1779. Nemad hakkasidki metsakultuure rajama.