Aastatel 1968–1981 oli Vello Lind Ranna sovhoosi direktor, järgnevalt aastani 1983 Eesti NSV põllumajandusminister. Seejärel Eesti NSV Agrotööstuskoondise esimehe I asetäitja, Eesti NSV minister, Eesti NSV Riikliku Agrotööstuskomitee esimehe I asetäitja ning maist 1990 kuni 13. veebruarini 1991 Eesti Vabariigi põllumajandusminister.

Aastatel 1991–1999 oli Vello Lind Tallinna Linnuvabrikus nõunikuks.

Omaaegne kolleeg Mati Narusk ütles, et Vello Lind oli elava iseloomuga mees, kes tahtis kiiret reaktsiooni.

“Ka tal endal oli väga kiire reaktsioon, aga kuigi otsused sündisid kiiresti, olid need enamasti head otsused. Tema pea töötas nagu koorelahutaja,” meenutas Narusk. “Töötasin natuke ajakirjanikutöö kõrvalt tema alluvuses infoosakonnas. Selleks, et Linnuga asju ajada, tuli olla kompetentne ja kõigega kursis. Kõnesid ei pidanud ma treima ja olen selle perioodiga oma elus väga rahul.”

Põllumajandusteadlane Arvo Sirendi sõnul on Vello Linnust palju positiivseid mälestusi.

“Saime kuni viimaste päevadeni hästi läbi, ta laskis mul palju asju kirjutada. Inimesena oli ta sõbralik, otsekohene, ei tahtnud oluliste asjade puhul kõrval seista, vaid sekkuda,” kirjeldas Sirendi.

Riigikogu liige Jaanus Marrandi kohtus Vello Linnuga viimati novembri lõpus traditsioonilisel põlluministrite jõuluõhtusöögil.

“Vello oli alati kohal ja säilitanud oma aktiivse ja otsiva mõistuse. Viimasel ajal rääkis ta palju päikeseenergiast ja sellest, kuidas ta investeeris ise päikeseenergiasse,” meenutas Marrandi.

“Ta tavatses ikka aeg ajalt helistada ja tundis muret põllumajanduse arengute pärast. Alati oli tal ka mingi kogemustest tulenev tähelepanek. Kusjuures ta ei olnud kunagi pessimistlik ja ainult negatiivset nägev. Alati oli tema jutus positiivne ja otsiv vaim sees. Ma arvan, et just sellisest alati lahendusi otsivast vaimust tunnebki ära ühte tõelist ministrit ja ühiskondlikult mõtlevat inimest. Riigimeest!”

Vello Lindu leinab pere ning meenutavad tänuga tehtu eest Eestimaa põllumehed.

Jaga
Kommentaarid