Pärast seda, kui Letipea neeme juures tuli mõne nädala eest avalikuks Estonian Celli reoveetoru leke, meenutavad keskkonnakaitsjad, kuidas 15 aastat tagasi tehase keskkonnamõjusid hinnates viidi heitvee väljalase kaldast kaugemale just selle tõttu, et reoveed ei satuks lahes asuvale hüljeste elu-alale.

Estonian Celli tehasele tehti keskkonnamõju hindamine (KMH) 2002. aastal ja selle raames käsitleti ka tehase reovee puhastamist, selle ärajuhtimist merre, puhastatud heitvee võimalikku mõju mere ökosüsteemile ning võimalikku piiriülest keskkonnamõju.

KMH teostanud OÜ Ecomani eksperdi Heino Luige hinnangul on heitveetoru trassi määramisel arvestatud naabruses asuvate looduskaitsealade piiridega ning trass on valitud selliselt, et heitveetoru ei kulge läbi Letipea linnukaitseala ja Ühtju hülgekaitseala.

Keskkonnaameti kompleksloabüroo juhataja Emma Krikova kinnitab, et KMH käigus teostas ka TTÜ Meresüsteemide Instituut (MSI) ulatuslikke teadusuuringuid, millest selgus, et puhastatud heitvee suunamine merre ei mõjuta oluliselt väljalasu ümbruse merekeskkonda.

Krikova märgib, et ka hiljem on teostatud merekeskkonna seireid heitvee süvalasu piirkonnas. Viimane seire toimus tänavu sügisel ja ei selle ega varasematega ole tuvastatud negatiivset mõju põhjataimestikule, vee-elustikule ja merevee kvaliteedile Estonian Celli tehase heitvee süvalasu piirkonnas.

"Seega saame kinnitada, et vastavalt KMH käigus kogutud ekspertarvamustele ning TÜ Eesti Mereinstituudi seire tulemustele puudub puhastatud heitvee merre suunamisel negatiivne mõju vee-elustikule ja taimestikule," ütleb Krikova.

Küsimusele, kuidas sai võimalikuks, et ametkonnad, kes selleks on kutsutud ja seatud, ei avastanud vähemalt 1,5 aasta jooksul, et heitveetoru lekib, vastas Emma Krikova järgmist: "Nii Estonian Cell, Eesti Keskkonnauuringute Keskus kui ka TTÜ Meresüsteemide Instituut on korduvalt teostanud nõuetekohaseid kontrollseireid. Kõigi veeproovide keskmised tulemused on vastanud keskkonnaameti kompleksloaga kehtestatud nõuetele."

Vastavalt keskkonnaameti nõuetele võtab Estonian Cell süvamerelasku juhitavast heitveest proove kaks korda kuus (määratakse BHT7, KHT, heljum, N-üld, P-üld, Sulfaat, pH) ja raskmetallide osas üks kord kvartalis (Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu). Ametlikel andmetel vastavad tehase heitveest võetud kvaliteediproovide keskmised tulemused kompleksloaga kehtestatud nõuetele.

Lisaks teostab Keskkonnaameti tellimusel kontrollseiret Eesti Keskkonnauuringute Keskus, tehes seda Estonian Celli puhastusseadme väljavoolust iga aasta III ja IV kvartalis alates 2012. aastast. "Ka seal on proovide tulemused üldjoontes vastanud kehtestatud nõuetele," kinnitab Krikova.

Ka varasemad MSI teostatud uuringud ei ole näidanud muutusi looduslikust foonist, samuti on merevee temperatuur, soolsus ja hapnik olnud loodusliku fooni tasemel.

Nüüd on Keskkonnaamet algatanud Estonian Celli keskkonnakompleksloa muutmise menetluse, mille käigus kaalutakse täiendavate nõuete seadmist heitveetorustiku tehnilise seisukorra kontrollimise ja dokumenteerimise osas.

Emma Krikova selgitab, et keskkonnamõju hindamiseks nõuab amet ettevõttelt nüüd toru lekkekoha erakorralist seiret, mille raames tuleb teostada ka saadud seireandmete võrdlus nende andmetega, mis võeti samast kohast enne tehase käivitamist.