KA NII ON VÕIMALIK | Kuidas eestlased ilma ühegi sportlaseta olümpiamängudel osalesid

Eesti olümpiadebüüt esimestel talimängudel 1924. aastal Chamonix’s kujunes tähelepanuväärseks. Avatseremoonial kanti sinimustvalget lippu ja staadionil asetses nimesilt tekstiga “Esthonie”, kuid keda polnud, olid Eesti sportlased.

1924. aastal toimunud I talimängudeks oli Eesti talvespordiliit andnud üles kiiruisutaja Christfried Burmeistri nime, kuid sportlane polnud olümpiast huvitatud.

Olümpiastaadionile toodi 17 riigi lipud. Austria ja Belgia järel järjekorras kolmandana Eesti sinimustvalge. Tegelikult polnud Eestil olümpialinnas ainsatki sportlast. Korraldajad ootasid meie delegatsiooni kuni viimase hetkeni, ja Eesti nimesilti kandis korraldaja Prantsusmaa esindaja.

1923. aasta lõpul talvespordiliidu poolt registreeritud kiir-uisutaja Burmeister ei olnud olümpiale minekust huvitatud. Nii oli Eesti Chamonix’s esindatud ainult spordiajakirjanik Oskar Lõvi (Eesti Spordileht) näol.

Viimane kirjutas: “Olgugi et Eesti Shamoniist osa ei võtnud, said meie olematud võistlejad ja esitajad saatuse õnnelikkuse läbi veel meeldivama tähelepanu osaliseks. Eesti ja Burmeistri osavõtt oli märgitud igal pool. Ühest võistlejatele antud banketist osavõtjate nimestikus, mida lehed tõid, figureeris uuesti Burmeistri nimi.

Pariisi L’Intransigeant märkis oma avamisrongikäigu kirjelduses, et kahe õe – Kanada ja P.-Ameerika Ühisriikide võistlejaid lahutasid väikese Eesti osavõtjad. Edasi märkis leht Eesti osavõtjate kohta, kellena rongikäigus oli kaks prantslast, et Eesti osavõtjad, s.t. prantslased, olid väga sümpaatlikud. Väga ootamatu ja meie keskliidule seekord ka väga teenimatu kiitus!”