Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhi Andres Lehtmetsa sõnul on rahustite tarbimine tõusutrendis, kuid hetkel selles veel kriisisituatsiooni ei nähta.

“Soomes aga on Xanaxi tarbimine aastate jooksul nii kiiresti tõusnud, et seal võib juba kriisist rääkida. Hetkel püütaksegi välja mõelda abinõusid, kuidas selle tarbimist seal vähendada,” selgitab ta.

Oht sattuda sõltuvusse

Lehtmets leiab, et rahusteid ja uinuteid tuleks tarvitada ettevaatlikult, sest neist on väga lihtne sõltuvusse sattuda. See nõuab valvsust nii arstilt kui mõistlikkust patsiendilt.

Rahustitega oma probleeme lahendada on sama, mis teha seda alkoholi või narkootikumidega.

Iga ravimit, millele antakse kasutusluba, on põhjalikult uuritud nii võimalike ohtude kui efektiivsuse osas, need nõuded on vägagi selgepiirilised kõikjal maailmas.

“Kõik kasutusel olevad ravimid on piisavalt ohutud, kui neid kasutada targalt. Samas on iga ravim ka mürk (ja mitte ainult psühhiaatrilised ravimid) ning seda tuleb kasutada nii,

nagu arst on ette määranud, samuti tuleb olla teadlik selle võimalikest riskidest ja ohtudest,” kinnitab doktor Lehtmets.

Kas on ületarbimise oht?

Perearst-resident Andres Lasn usub, et antidepressante ja ka muid psühhiaatrilisi ravimeid määratakse Eestis ikkagi konkreetsete näidustuste olemasolul ning mingit põhjendamatut ületarbimist ei toimu. Mõistagi saaks ravimite määramisega alati paremini olla, sest kindlasti esineb juhtumeid, kui antidepressanti vajav ja ka selle võtmisega nõus olev patsient sobivat retsepti miskipärast ei saa või jääb selle pikendamine katki.

“Muidugi kordan ennast, aga usun ja loodan, et psüühiliste probleemide puhul õigetel näidustustel ravimite võtmine ei ole tänapäeval enam midagi stigmatiseeritut, midagi sellist, mida peab kartma ja millest peab hirmuga hoiduma – eriti kui hakkama saamiseks on vajalik manustada seda terve elu,” lisab ta.

Lugu selles, kuidas depressioon tabap igalaastal tuhendeid eestlasi, saad lugeda SIIT.