Peeter Volkonski vanaarmeenia keelest tõlgitud ja hiljuti ilmunud, X sajandi munga Nareki Grigori “Nutulaulude” raamatu esimene tiraaž on raamatupoodidest juba otsas. Just selle raamatu tõlkija viis mu ülikoolilinnas Tartus kohvikusse Smile, mille avas sesse linna elama asunud armeenlaste perekond. Meid teenindanud peretütar kohmetus, kui Peeter temaga armeenia keeles rääkida üritas. Tema tahtis näidata, et oskab eesti keelt; Peeter, et on kodus armeenia keelega.

Ma ei tea, kas meil on kohvikut Naeratus, aga tean, et kui avaksin kõrtsi Ulõbka, siis võib tulla skandaal ja ajutine edu on tagatud.