Ornitoloogiaühing sai valmis Eesti kõige põhjalikuma linnuatlase

Ornitoloogiaühing annab peagi välja viimase 25 aasta mahukaima Eesti haudelinde käsitleva raamatu.

„Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ on kauaoodatud teos, mis põhineb aastatel 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena. Esimene Eesti Linnuatlas valmis 1977–1980 toimunud välitööde põhjal ja ilmus alles 1993. aastal.

Traditsioonilsielt on atlasetööde eestvedajad olnud Inglismaa, Holland ja Soome, kus on palju linnuhuvilisi. Levinuim ongi koostada linnuatlaseid just haudelindude kohta.

"Öeldakse küll, et atlase väljaandmine on veninud ja aega võttis, aga tegelikult oleme me teiste Euroopa riikidega võrreldes päris heal järjel, kui mitte öelda et esirinnas," räägib atlase üks koostajatest Jaanus Elts. Ta räägib, et kui võrrelda linnuatlase kaarti näiteks putuka- või kahepaikse kaardiga, siis on linnuatlases punkte palju tihedamalt, kuna inimesed tunnevad linnuliike paremini.

"Eks see on töömahukas ettevõtmine, kuna tuleb koguda palju andmeid ja need ühtseks pildiks vormistada," sõnab Elts, kes koordineeris ka vabatahtlike välitöid. "Vanem põlvkond on enamasti õppinud Erik Kumari linnumäärajate järgi. Samuti on tekkinud terve hulk kaasaegseid määrajaid, kus on ilusad kvaliteetsed värvipildid ja jutt juures. See kõik tagab selle, et meil sai palju inimesi atlase töös osaleda."

Mahuka värvifotodega raamatu koostamine ja trükkimine on kulukas ettevõtmine. Taskukohase hinna hoidmiseks kasutab ornitoloogiaühing selleks nii omavahendeid kui ka aastate jooksul linnuatlasele tehtud sihtannetusi.

Linnuatlase väljaandmiseks saab annetusi teha veel kuni 15. veebruarini ning soodsama hinnaga ettetellimine kestab 15. märtsini. Kõikide hiljemalt 15. veebruaril annetanute nimed trükitakse linnuatlases ära. Raamat ilmub märtsi teises pooles.

Uuest värvifotodega Eesti linnuatlasest leiab:

• Kirjeldused 229 haudelinnuliigi leviku kohta meil ja maailmas ning ülevaated lindude elupaikade, asustusloo, arvukuse ja ohutegurite kohta Eestis;

• Üle 660 kaardi, mis kirjeldavad iga liigi levikumustreid uue (2003–2009) ja vana (1976–1982) atlase koostamise ajal ning kahe atlaseperioodi võrdlust,

• Ülevaatlikud „fenoribad“ iga haudeliigi kohaloleku, rände, munapesade ja pesapoegade aja kohta.

Lisaks leiab linnuatlasest mitmeid põhjalikke artikleid, teiste seas

:

Kuidas on käinud linnuatlaste koostamine meil ja mujal;

Millised on linnuloenduste ja -seirete eripärad;

Kuidas on haudelinnustik kujunenud Eesti aladel pärast jääaja lõppu;

Milliseid maastikke ja elupaiku kasutavad haudelinnud Eestis täna.