Varade kantimine uude äriühingusse võlgadest ei vabasta

Kahetsusväärselt palju tuleb ette juhtumeid, kus raskustesse sattunud ettevõtja otsustab oma senise äriühingu ühes täitmata kohustustega maha jätta, et sama tegevust teise juriidilise keha alt puhta lehena alustada. Enamasti on tagajärjeks võlausaldajatele tasumata nõuded ning hirm, et nende tasumist ei ole võimalik saavutada isegi kohtu kaudu. Vajalikku vara, millega tekkinud kohustusi täita, lihtsalt pole enam.

Olukord ei ole aga õnneks lootusetu. Just sedalaadi pahatahtliku tegevuse vastu on seadus sätestanud ettevõtte ülemineku regulatsiooni. Nimelt tekib uuel ettevõttel teatud tingimustel – ka kohtu poolt tuvastatud tingimustel – solidaarkohustus, mistõttu tuleb sel oma eelkäija täitmata jäänud kohustuste eest vastutus võtta. Seega, kui on kahtlus, et võlgnik on oma vana äriühingu maha jätnud, et sama tegevust uue alt jätkata, saab võla tasumist uuelt äriühingult nõuda.

Kohtud ja ka näiteks Maksuamet kasutavad ettevõtte ülemineku tuvastamiseks alljärgnevaid tunnuseid, mille põhjal kujundatakse seisukoht, kas uus äriühing vastutab võlgniku kohustuste eest:

• sama ettevõtte tüüp

• varade üleminek vanast ettevõttest uude (seadmed, sõidukid, mööbel, nõuded)

• mittevaraliste vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine (oskusteave, turundusvõtted, kaubamärgid, domeen, Facebook, veebilehe kujundus)

• kliendi- ja partnersuhete jätkuvus (kliendid, tarnijad, koostööpartnerid, allhankijad)

• üleminekule eelneva ja järgneva tegevuse sarnasus (samad teenused, kaubad)

• majandustegevuse jätkuvus (majandustegevus ei katke pikemalt)

• personali säilitamine (töötajate kattumine)

• uue ettevõtte varasem tegevus (samas valdkonnas tegevus puudus)

• ettevõtete tegevuskoht (ruumid)

• juhtorganite liikmete ja omanike kattuvus (otsustavad isikud ja kasusaajad)

• muud tunnused (nimekiri ei ole lõplik)

Kui on kahtlus, et võlgnik on oma vana äriühingu maha jätnud, et sama tegevust uue alt jätkata, saab võla tasumist uuelt äriühingult nõuda.

Kõik ülaltoodud asjaolud ei pea sugugi korraga esinema, vaid ettevõtte ülemineku tuvastamiseks piisab paarist olulisemast tunnusest. Pääsu pole ka siis, kui ettevõtte erinevad tunnused antakse üle mitmele uuele äriühingule – ikkagi on tegemist ettevõtte üleminekuga. Seda küll juhul, kui üleantud tunnuste vahel on säilinud selline side, mis võimaldab uutel ettevõtetel neid samasuguse majandustegevuse nimel kasutada. Näiteks tegutsevad mitmed uued äriühingud kooskõlastatult endise ettevõttega samadel eesmärkidel.

Võlausaldajad saavad ettevõtte ülemineku kahtluse korral esitada oma nõuded nii vana kui ka uue äriühingu vastu. Kohtusse pöördumisel saavad võlausaldajad valida, kas esitavad hagiavalduse vana, uue või mõlema äriühingu vastu. Ettevõtte ülemineku fakti tõendamise kohustus on küll võlausaldajal ning see ei pruugi alati lihtne ülesanne olla. Kuid kohtu kaasabil on võimalik välja nõuda tõendeid, millega oma väiteid kinnitada, sh info Maksuametilt töötajate ülemineku kohta uude äriühingusse. Paljusid tõendeid saab ka avalikest andmebaasidest koguda.

Nii ei olegi tegevuse lõpetanud võlgnikult nõuete kättesaamine kaugeltki lootusetu ettevõtmine. Eriti juhul, kui asjatundjatega nõu pidada.

false