„Jahimehed on kohusetundlikult esitanud andmeid huntide jälgede vaatluste kohta, mis on aluseks täiendava küttimislimiidi määramisel. Hundi ohjamise üheks peamiseks eesmärgiks on vähendada kiskjakahjustusi, suunates jahti just kahjustuste piirkondadesse. Samas soovime tagada Mandri-Eestis 2018. aastaks keskmiselt 20 hundi pesakonna olemasolu ja populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumuse sobilike elupaikade vahel,“ sõnab keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Praeguseks on kütitud koos jahivälisel ajal kahjustuspiirkondades kütitutega 89 hunti. Koos täiendava limiidiga on küttimismaht nüüd kokku 112 isendit. Enim on hunte kütitud Võrumaal (15 isendit), kus eelmisel aastal olid ka suured kiskjakahjustused.

Küttimismahtude määramisel ja ohjamisalade jaotusel on aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepanek ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustustest. Lisaks on arvestatud maakondlike jahindusnõukogude ettepanekuid küttimise korraldamise osas.

Möödunud aasta jahihooajal kütiti Eestis 114 hunti lubatud 117-st.

Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini, Hiiu ja Saare maakondades kuni 31. märtsini.