Laumetsaga tahame kokku saada vähemalt kahel põhjusel – üks neist on suur, teine väike. Suur on soov lõpuks silmast silma kohtuda mehega, kelle küsimused mnemoseltskonna näoilmeid igal salvestusel tõmblema on pannud ja seda viimase viiekümne aasta jooksul (nii vanaks ju “Mnemoturniir” hiljuti sai) ning 1420 küsimuse näol (just nii palju on kuldküsija 5000 saadetud küsimusest eetrisse pääsenud). Tõsi, 120 küsimust on ta saatnud ka võõra nime all, mine võta kinni, miks.

Sumpame lumes peremehe kannul ja kuulame ta moka otsast antud seletusi puukeste ebahariliku tiheduse üle Kehra küla serval.

“Siin nad on jah … mõtlesin, et teen õige ühe pargi… 71 meetrit pikk… Mis mul, pensionäril, muud teha ongi. See võiks olla maailma esimene park, mis on istutatud ühe raadiosaate auks. Igal kuusel nimi kah, näe, sildid all. Siin on küsijad … siis saatejuhid … näe, siit läheb mängijate rida...”