SÕNA SEKKA: Sada ja seened

Sada aastat on ikka kõva sõna ja pikk iga. Oleme oma üleüleaedset Norra kuningriiki justkui iseenesest pidanud vanaks, väärikaks ja iidseks Põhjala riigiks. Aga – vaid 13 aastat Eesti riigist vanem.

Või Belgia – 68 aastat Eestist varem iseseisvuse saavutanud. Kui uhke eestlasena sedalaadi võrdlusi edasi otsida, leiabki neid hulganisti, nii et pidu panna on igati põhjust. Hakkame sättima!

Riik ise on juba tükk aega olnud kolmevärvilises piduehtes, kuhu aga vaatad, seal tuttav trikoloor ees: pudelitel, kommipaberil, mütsidel-sallidel, randmepaeltel, bussiakendel. Hiljuti kingiti mulle sokid – ilusad, pika varrega, tõmba või põlveõnnaldeni, ja seal õnnalde lähedal on väike armas sinimustvalge lipuke...

See arv – sada – teeb pisut ärevaks. Kui ikka üht ükskõik kui auväärset asja liialt palju pähe raiuda, võib tekkida vastupidine refleks – suur ilus asi kipub väikeseks ja leierdatuks moonduma.

Pähe kargabki üks ammune analoog.