Tiitlit ihkasid ja temaatiliste ülesastetega esinesid Ungari linn Zirc, Marimaa küla Šorunža ja Permokomi ringkonna Arhangelskoje küla.

Siiani on soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandnud Udmurdi küla Bõgõ (2014), Setomaa küla Obinitsa (2015), Ungari küla Iskaszentgyörgy ja Vezprémi linn (2016) ning Karjala küla Vuokkiniemi (2017).

„Kõigil juhtudel aitas soome-ugri kultuuripealinna tiitel tõsta tiitlikandjate tuntust nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt, sh kultuuriturismi arendamise kaudu,” nii tõdesid konkursi korraldajad — Soome-ugri noorteühendusest MAFUN ja MTÜst Põlisrahvaste Arengu Keskus.

Soome-ugri kultuuripealinna valis žürii koosseisus Nina Beljajeva (Bõgõ küla), Jelena Pljujko (Vuokkiniemi küla), Kauksi Ülle (Obinitsa küla), Marija Launonena (Sukukansojen Ystävät ry, Soome) ja Käbi Suvi (MAFUN / Fenno-Ugria Noored)

Isikuliselt on kogu kultuuripealinna liikumise taga idee autor Oliver Loode, Soome-ugri kultuuripealinna programmibüroo juht.

Hoolimata sellest, et igal Eestimaa külal, alevil ja linnal oli võimalus suureks tähelepanuks ja väljakutseks ei saabunud unikaalse kultuuripealinne tiitli taotlemiseks Eestist ühtegi avaldust.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid