Tiitlit ihkasid ja temaatiliste ülesastetega esinesid Ungari linn Zirc, Marimaa küla Šorunža ja Permokomi ringkonna Arhangelskoje küla.

Siiani on soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandnud Udmurdi küla Bõgõ (2014), Setomaa küla Obinitsa (2015), Ungari küla Iskaszentgyörgy ja Vezprémi linn (2016) ning Karjala küla Vuokkiniemi (2017).

„Kõigil juhtudel aitas soome-ugri kultuuripealinna tiitel tõsta tiitlikandjate tuntust nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt, sh kultuuriturismi arendamise kaudu,” nii tõdesid konkursi korraldajad — Soome-ugri noorteühendusest MAFUN ja MTÜst Põlisrahvaste Arengu Keskus.

Soome-ugri kultuuripealinna valis žürii koosseisus Nina Beljajeva (Bõgõ küla), Jelena Pljujko (Vuokkiniemi küla), Kauksi Ülle (Obinitsa küla), Marija Launonena (Sukukansojen Ystävät ry, Soome) ja Käbi Suvi (MAFUN / Fenno-Ugria Noored)

Isikuliselt on kogu kultuuripealinna liikumise taga idee autor Oliver Loode, Soome-ugri kultuuripealinna programmibüroo juht.

Hoolimata sellest, et igal Eestimaa külal, alevil ja linnal oli võimalus suureks tähelepanuks ja väljakutseks ei saabunud unikaalse kultuuripealinne tiitli taotlemiseks Eestist ühtegi avaldust.