Mälestistalude olukord üha viletsam

„Soovime juhtida tähelepanu pärandarhitektuurile ja -maastikele,” märgitakse pöördumises. „Riikliku kaitse alla arvatud ehitismälestiste tõsisele olukorrale on korduvalt tähelepanu juhtinud Riigikontroll. Samuti on Tallinna Ülikooli, Eesti Tuleviku-Uuringute Instituudi ja Eesti Kunstiakadeemia uuring toonud ühe mälestiste eraomanikke puudutava probleemina välja, et mälestisele seatud piirangud ja riigi poolt pakutavad toetused ei ole tasakaalus.

Võrreldes Riigikontrolli auditis (2007) ja nimetatud uuringus (2014) toodud andmeid omanike teadlikkuse kohta oma kohustustest selgub, et teadlikkus piirangutest ja kohustustest on märkimisväärselt kasvanud, kuid ehitismälestiste olukord on jäänud samaks. 2017. aasta andmete põhjal on ehitismälestiste olukord läinud halvemaks.”

Lisaks märgitakse, et kõigist ehitismälestistest, mida 10. mai 2017. a seisuga on Eestis kokku 5268 ehitist (alla 1% ehitisregistrisse kantud ehitistest), moodustavad talud ja Rebala muinsuskaitseala väikese, kuid rahvuskultuuri seisukohalt olulise osa.

Paraku oleme Eesti juubeliaastaks jõudnud olukorda, kus enamuse kaitsealuste talude seisund on hinnatud keskpäraseks või alla selle – rahuldavas seisundis on kokku 17 talu ja halvas 13 talu. Lisaks on üks talu avariiline. Kokku on riikliku kaitse alla arvatud 53 talu, osad neist on riigi enda omanduses.

Valitsuses määrus mälestiste omanikele omanikutoetuste maksmise korra kohta jõustus 23 aastat tagasi. Esmakordselt maksti taludele toetust 2002. aastal. Tänase seisuga on taludele makstud muinsuskaitseameti (MKA) omanikutoetuste eelarvest toetusi 70 2175,56 eurot.

„Võttes aluseks toetuste jõustamisest möödunud aja ja mälestistalude arvu, siis on keskmiselt ühele talule makstud 576 eurot aastas. Seda on umbes sama palju kui seakasvatajale makstakse paarikümne sea eest,” seisab pöördumises.

Lisaraha lubav teade ennetas pöördumist

Sellega seoses soovivad kaitsealuste talude omanikud, et riigieelarvest eraldataks senisest märksa rohkem raha muinsusväärtuste korrashoiuks ja taastamiseks.

Olukord, kus arhitektuurimälestiste restaureerimise toetussumma on 0,0073% riigieelarvest ei ole pikalt jätkusuutlik, leiavad nad. Ja teevad valitusele ja Riigikogule kaks konkreetset ettepanekut: maa-arhitektuuri toetuseks tuleb alustada riikliku programmiga ja erastamisest laekuva raha peab suunama kõigile ehitismälestistele, sh taludele ja muinsuskaitsealadele.

Läinud nädala lõpus teatas kultuuriministeerium, et riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste tulemusel suunatakse järgneva nelja aasta jooksul Eesti taluarhitektuuri restaureerimise pilootprojekti 400 000 eurot.

Teates märgitakse, et ministeeriumi eesmärk on toetada neid omanikke, kes soovivad teha korda ja võtta kasutusele Eestile ainuomased ning arhitektuuriliselt olulised taluhooned.

„Me oleme suhteliselt värskelt linnastunud rahvas ja seetõttu on senini säilinud Eestile ainuomast ja kultuuripärandi seisukohalt olulist taluarhitektuuri,” selgitab kultuuriminister Indrek Saar.

„Soovime selle lisarahastusega omanikele appi tulla, et aidata neil hooned kvaliteetselt restaureerida ja kasutusele võtta ning seeläbi tagada, et väärtuslik taluarhitektuur säiliks ja meile armsad kohalikud kultuuri- ja ehitustraditsioonid oleksid elujõulised.“

Ühe talude pöördumisele allakirjutanu, Hinni talu omaniku Tõnis Rätsepa poja Ott Rätsepa sõnul on 16 aasta jooksul kaitsealustele taludele välja makstud summa umbes 45 000 eurot aastas.

„Kultuuriministeeriumi teatest ei ilmne, kas nüüd kerkib toetussumma 145 000ni või sisaldab 100 000 juba keskmist igaastast toetust,” nendeib Rätsep.

„Küsimuse tekitab seegi, et räägitakse taludest üldiselt. Meie pöördumise aluseks on, et kui riiklik programm luuakse, siis ennekõike peab see olemagi suunatud riiklike mälestiste taastamiseks. Praegu on riiklikke mälestistalusi 53, millest 11 on riigi omanduses. Ka need talud on saanud umbes 13% omanikutoetuste arvelt, st riik on sisuliselt tõstnud raha ühest taskust teise. Näiteks Soome ehitismälestiste seadus välistab sellise tegevuse. Nii et see teade on liiga üldine ja laialivalguv ning paistab, et kiirustades koostatud.”

Pöördumisega ühinenud talud:

  • Buldersi talu
  • Hinni talu
  • Hollingersi (Liisi) talu
  • Ilissa talu
  • Jaagu talu
  • Jussi talu
  • Käpa-Müürsepa talu
  • Koguva küla talud
  • Laose talu
  • Lubjassaare talu
  • Mursi talu
  • Rebala muinsuskaitseala
  • Reederi talu
  • Tammsaare-Lõuna talu
  • Tätta talu
  • Tika talu
  • Tuuliku talu
  • Uuetalu talu
  • Vardja talu