Škoda Karoq pole ülemäära eriline auto. Pigem on ta nii loogiline, isegi nõnda, et tundub: ta on platsis (mitte platsil!) olnud juba tükk aega. Õigupoolest on ta natuke nagu Kodiaq (no ei tundu hääldades tšehhi nimed, aga eks turg on samuti rahvusvaheline), ainult et väiksem. Võiks isegi öelda, et parajalt väiksem, et püüda parajalt suure seltskonna tähelepanu, kelle liikmed soovivad auto eest maksta täpselt nii palju kui vaja ja võimalusel ka natuke vähem.

Proovisõidu tegi raskemaks see, et müüjal oli pakkuda „kõik hinnas“ variant ning see hind tõusis 35 000 euroni. Õnneks on ka 15 000 eurot odavamaid Karoqe, aga sel juhul peame hakkama mõttes ideaalist – kogu tänapäevane ohutus- ja mugavusvarustus on Karoqil põhimõtteliselt olemas – maha arvama, mida kõike sel askeetlikul mudelil pole ja liitma juurde neid, mis kindlasti peaksid ühes autos olema.

Reegel ütleb, et kolmandiku lisavõimalustest peaks ikka võtma, seega võiks mõistliku ostja mõistlik hind olla näiteks 25 000 eurot. Arvestada tuleb ka, et LED-tuled käivad koos tippversiooniga.

Proovisõidu-autol oli uus 1,5-liitriine 110 kW bensiinimootor ja seitsmekäiguline automaatkast, põhimõttelised valikud on veel üheliitrine kolme silindriga bensiinimootor ning 1,6ne ja kaheliitrine diisel. Muidugi manuaalkast ka.

1,5ne variant on küllalt nobe kiirendama, vähem kui 9 sekundiga jõuab nullist sajani, kaasnähtuseks muu kõrval ka kasvav kütusekulu, mille keskmiseks kirjade järgi muidu peaks kujunema 5,5 liitrit 100 km kohta. Luban, et päris nii lõbusalt te läbi ei aja.

Kindlalt tunnete te end roolis küll. Karoq ei paku end sealjuures kuuleka alluja, vaid meeldiva partnerina, kes teed nii tunneb kui ka piisavalt tunnetab.

Andku mehine lugeja andeks, aga proovisõit viis ka lillelaadale. See selleks, aga seal ilmnes väga ilmekalt ühe – esmapilgul isegi tühisena näiva detaili – tähtsus. Väikesed krõpsuga kinnitatavad vaheseinakesed pakiruumi põrandal on peaaegu et ideaalne võimalus tomati-, kurgi – ja paprikataimede turvaliseks transpordiks. Turvaliseks just taimede mõttes, sest need ei sõida potis ühest pakiruumi äärest teise, vaid püsivad truult paigal.

Pakiruum on seejuures päris mahutas ning kui istmetega pisut mängida, saab Karoqi peaaegu et kaubaautoks kujundada. Ehk nagu ütleb üks reklaamlauseid: üks auto igaks elujuhtumiks.

Sisekujundus on väljapeetud – see pole öeldud vaid sõnamängu tarvis. Õige meki annab sisule küll panoraamkatus, aga usutavasti näib auto avara ja valgusküllasena ka ilma selleta. Materjalid ei tundu ja ilmset ka ei ole odavad. Puutetundliku ekraani mõõtmetega pole samuti kokku hoitud.

Välimuselt on Karoq selline, nagu võis Škodalt oodata. See tähendab škodalik: viimistletud, aga pisut ehk konservatiivne ja kindlajooneline. Kindlasti teotahteline. No põhjamaiselt ilus, võib tema kohta öelda. Linnamaastur, kui ta teiste omasuguste sekka liigitada. Täiesti konkurentsivõimeline, kui meelevaldselt subjektiivne olla.