Mõõdustikust seda, et põhimõõt hektar = 100 x 100 meetrit, 1 jalgpalliväljak on 0,71 hektarit. Ruutkilomeeter, ehk siis ruut 1 km x 1 km on 100 hektari suurune.

1921-1939
Tulekahjurohkeimad olid 1921, 1933 ja 1939, mil kannatada sai vastavalt 2278, 4733 ja 2790 hektarit metsa. Enim oli tulekahjusid niigi heitlikul aastal 1933 – kokku 578.

1950-1959
Aastail 1950-1959 olid eelmise sajandi teise poole suurimad metsapalangud, mil 625 põlenguga hävis 14 265 hektarit metsamaad. Suurimate kahjustustega aastad olid 1950, 1951 ja 1959. Aasta 1951 Vihterpalu põleng laius 2000 hektaril.

1992
10.-24. juulil oli Harjumaal Vihterpalus metsatulekahju, põles 550 hektarit metsa.

1996
Septembris Ida-Virumaal Oru turbaraba põleng, mis kestis kolm nädalat. Põles 240 hektarit turvast.

1997
25. august - 14. september – Vihterpalu metsatulekahju. Põles 700 hektarit metsa.

1999
10.-17. juuli Vaivara metsatulekahju. Tules 500 hektarit metsa.

2002
Kogu Eesti põlenguala ulatus 2082 hektarini – kokku 356 tulekahju. 3.-16. septembril põles Emajõe Suursoo kaitsealal Varnja soomets. Hävis 504 hektarit soometsa.

2006
12. juuli - 1. august Agusalu ja 14.-25.juuni Kuusalu-Mähuste metsatulekahjud. Tules 1235 ja 587 hektarit metsa.

Ida-Virumaa Agusalu looduskaitseala põleng oli pindalaliselt taasiseseisvunud Eesti suurim. Tulekahju oli ka üks esimesi ja viimaseid päästealase välisabi juhtumeid, appi tulid Läti ja Soome kustutuskopterid.Augusalus põles seega mets territooriumil, mis on enam kui 1700 jalgpalliväljaku suurune.

2007
9. juunil süttis Harjumaal Elliste turbaraba. Isegi juuli alguses kustutati turbarabas uuesti süttinud tulekoldeid.

2008
Järjekordne Vihterpalu metsatulekahju. Tules 804 hektarit metsa.

2018
Jätkuvad Vikipalus 200 hektaril laiuva metsapõlengu kustutustööd, palang on viimase kümnendi suurim.

Kokkuvõtteks
Harju- ja Raplamaal asuv Vihterpalu nagu tõmbaks tuld ligi, kuigi palangute põhjused on erinevad, näiteks sõjaväelaste tegevus (1940, 1951), pikne (1982) ja inimlik hooletus (1997, 2008).
Ida-Viru ohtlikumad paigad on Alutaguse (endistes Vaivara ja Illuka) vallas, kus tulle on jäänud kuni 1500 hektarit.

Taustaks

• Siberis lõõmab 150 000 hektari suurusel alal üle 100 maastikupõlengu, teatas meedia aastal 2015.

• Aastal 2016 teatas keskkonnaorganisatsioon Greenpeace, et Siberi metsapõlengud olla toona hävitanud 2 000 000 hektarit metsa. Eesti pindala on poole suurem ehk 4 533 900 hektarit või siis 45 339 ruutkilomeetrit.

• Aastal 2017 laastas tuli Portugalis enam kui 5200 ruutkilomeetrit, mis moodustas 5% kogu riigi pindalast. Eesti mastaapidega võrrelduna oli ära põlenud pindalalt umbes sama suur maatükk kui Tartu ja Põlvamaa kokku.

Allikad: Eesti Mets 1/2018 – Merle Rips, aastaraamat ”Mets”, juubeliraamat „Päästeamet 25 – meie lugu”, Vikipeedia, Pealinn, Õhtuleht, Forte, Greenpeace.