Kui metsvindid näiteks märgistavad oma territooriumi puude otsas istudes ja valjusti lauldes, siis metskurvitsad on erilised linnud selle poolest, et nad markeerivad territooriumi mängulennuga vaid õhust nähtavate maamärkide järgi. Lend toimub üle suure ala ning sugugi mitte mööda püsivat trajektoori.

„Maa peal olev inimene neid märke, mida lind taevast vaatab, ei näe ja see teeb territooriumi määratlemise meie jaoks raskeks,“ ütleb Elts.

Sestap kasutatigi seekordse seire ajal vaatlejaid, kes ajavahemikul 25. aprillist kuni 10. maini kindlal ajal (kella 21-st kuni 22.30-ni) kohatud metskurvitsad üles märkisid. Iga nähtud lind tähendab sellise meetodi puhul ühte kontakti.

Linnuteadlane selgitab, et kui lähestikku pesitseb mitu paari, omandab territooriumi markeerimine kohati juba turniiri tunnused, isased asuvad lennul üksteisega rivaalitsema ning väiksemale alale koondub lendama suurem arv metskurvitsaid. Märgistatud need linnud pole ning sisuliselt võimatu on vahet teha, mitu neid on ja kes mitu korda inimese pilgu eest läbi lendab.

Kevadise seire eesmärgiks oli välja selgitada muutused liigi arvukuses. 23 inimest vaatlesid neppe üle Eesti 59 erinevas loenduspunktis ning registreerisid kokku 650 kontakti.

Keskmiselt registreeriti ühes loenduspunktis 11 kontakti, kolmes punktis metskurvitsat ei nähtud ning maksimaalselt registreeriti ühes punktis 32 kontakti. Pooltes punktides oli loendustulemus kuni 10 kontakti.

Metskurvitsad on õhtused linnud ning kõige aktiivsem oli nende mängulend ajavahemikus kella 21.20-st kuni 21.50-ni, kui registreeriti 335 ehk 51,5% kõigist kontaktidest. Mängulendu esines Eltsi sõnul ka enne loenduse ametlikku algusaega ning isegi pärast kell 23.

Tulemuste põhjal, kui neid võrrelda aastatel 1998-2000 saadutega (vahepeal oli seires pikk paus), võib öelda, et nepi arvukus on languses.

Seda, mitu paari metskurvitsaid Eestis pesitseb, on väga raske öelda, sest nagu märgitud, on nende loendamine mitte paari- vaid kontaktipõhine. Kuid üsna kindlasti võib väita, et kontakte loendati kuni 2000. aastani läbi viidud seiretes tänavusest rohkem.

Miks nepi arvukus on vähenenud, pole teada. Elupaikade vähenemine põhjuseks ei ole, sest nepp saab suurepäraselt hakkama ka majandusmetsas.

Ilmselt on üks teguritest jahisurve, sest nepp on populaarne jahilind – väidetavalt on kurvitsajaht on üks põnevamaid ning suurt jahimeheoskust nõudvamaid linnujahte üldse. Head kütid lasevad kümne lasuga viis lindu ja see teeb kurvitsajahist tõelise kirgliku ala.

Vahel harva satub mõni nepp ka linna. Vaata fotogaleriid linnas jalutavast nepist: