Pärnu politseijuht: külateedel liiguvad tihti ohtlikud roolijoodikud, kes ei saa arugi, et midagi valesti teevad
Ta kaotas lauges kurvis oma Mercedes-Benzi üle juhitavuse ning sõiduk paiskus üle vastassuunavööndi teelt välja, kus põrkas kokku autoga Hyndai, mida juhtis 68-aastane mees.
Hyndai juht viidi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kõrvalistmel viibinud 64-aastane naine hukkus sündmuskohal.
Pärnu politseijuht Andres Sinimeri rääkis möödunud laupäeval Vahenurmes toimunud MTÜ Külaliikumine Kodukant üritusel, et külateedel liiguvad tihti ohtlikud roolijoodikud, kes ei saa arugi, et midagi valesti teevad.
"Üks joobes inimene, keda püüti takistada rooli istumast, teatas teistele: "Ega ma sõitma ei lähe! Ma lähen ju koju!" vahendas politsejuht üht anekdootlikku vabandust ning lisas: "Teine, korduvalt karistatud kodanik, kellel tungivalt soovitasin mitte enam sõita, küsis: "Jala lähen või?!"
Põhjuseid, miks näiteks Pärnumaal on liikluses hukkunute arv võrreldes varasemaga 25 protsendi võrra tõusnud, on mitu. "Tänavuste ilusate suveilmadega on tõusnud liiklussagedus, samuti on agressiivsust ühiskonnas rohkem. Seda viimast peaks kindlasti vähendama, olema üksteisega hoolivamad," rõhutas Sinimeri.
Samuti pani politseijuht inimestele südamele, et roolis loobutaks nutitelefoni näppimisest. "Ka korraks ekraanile heidetud pilk võib kaasa tuua raske õnnetuse, sest ohuolukorrale ei jõuta piisavalt kiirelt reageerida," kõneles Sinimeri.
Hoolivust ja üksteisega suhtlemist peab Pärnu politsejuht külakogukonna turvalisuse seisukohalt äärmiselt oluliseks.
„Jõin eile õhtul saunas ainult kaks õlut.“
„Ega mina sõida, auto sõidab!“
„Ega ma käe otsas õlut hakka tassima!“. Selline oli ühe autojuhi vastus kohtuniku küsimusele, miks ta tahab juhtimisõiguse säilitamist ainult poes käimiseks.
Kuivõrd võtab hiljuti autorooli istuv põlvkond üle eelmise põlvkonna suhtumist ja õigustusi?
Lihtsaid lahendusi siin ei ole. Efektiivseimad meetmed on tavaliselt tõenduspõhised sotsiaalprogrammid, kuhu inimesi suunatakse ja mis tegelevad sõltuvuse kui suhtumisega. Teine, mis mõjub, on kogukonna suhtumine. Kui selline käitumine ei ole tolereeritud ja inimene saab ka selle kohta tagasiside, on see üsna mõjus. Paraku ei mõju need meetmed kõigile ja seega peab viimase võimalusena jääma ka karistamine ja isegi vangistus.
Jah, see on kahtlemata probleem ja mitte ainult väikestes asulates. Politsei ei jäta neid juhtumeid tähelepanuta. Rikkumisena ei ole see võrreldes mootorsõiduki juhtimisega alkoholi tarvitanuna nii raske, kuna kiirused ja massid on väiksemad, kuid märkama ja tegelema selliste tegudega kahtlemata peab.