Peeter Tooma: püüdsin end hoida sellest eemal, et laulan ja ukse peal müüakse pileteid
End paljude eestlaste südametesse laulnud Peeter Tooma meenutab oma Varbla koduhoovil “Viimse reliikviaga” kaasnenud vastuolulisi tundeid. Samuti seda, miks temast kunagi “rahulaulikut” ei saanud. “Püüdsin sellest kõigest end eemale hoida, et laulan ja ukse peal müüakse pileteid,” räägib Tooma harvas intervjuus.
Sinu poole pöördus hordide kaupa kolhoosipartorge ja kultuurimaja juhatajaid, et võta kitarr, tule ja laula: põgene, vaba laps ... ja et pistoda on üks imelik talisman.
(Vaikib.)
Laval pole sa neid laule kunagi laulnud?
Ei. Kooriga korra...
Miks?
Enamasti sain ära seletatud, et see on tervik; et kui ei ole pilti, siis mingiks kedratavaks poplauluks ma seda teha ei saa, ei taha ja ei teegi...
See ei ole neid laule päästnud teiste poolt ketramisest.
Olen kuulnud.
Sa ei pea neid oma lauludeks?
Ei.
Nad on ju?
Ei ole.
Muide, nende järgi lüüakse tantsu ka.