Loomade maaletoomisel tegid tihedat koostööd viis ettevõtjat, kes kogunevad reedel Läänemaale Vaisi külla loomade 4 nädalat kestnud karantiini lõpetama. Imporditud lammaste näol toodi Eestisse uusi lleyni vereliine, mis annab tubli tõuke tõulammaste aretuspopulatsiooni suurenemisele. Algselt pea kaks korda suuremana planeeritud importi kärpis tugevasti selle aasta põuane suvi, mis vähendas loomapidajate müügitulu ning seeläbi võimekust karja kiirelt suurendada.

Lleyni lambaid on Eestis kasvatatud alates 2012. aastast. Tõug on arenenud üheks kõige kiiremini kasvavaks lambatõuks Eestis, kuna on end siin hästi õigustanud. Suur nõudlus tõujäärade ja -uttede järele on andnud hoogu ka tõuaretusele - 2018. aasta kevadel sai lleyni tõug Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu eestvedamisel tunnustatud aretusprogrammi.

Tunnustatud aretus ja turu üha suurenev nõudlus puhtatõuliste lammaste järele on põhjustanud aretajate suurema huvi tõupuhtaid loomi maale tuua. Kui reeglina imporditakse vaid tõujäärasid, kelle kaudu parandatakse Eestis kasvatatavate lammaste jõudlusnäitajaid, siis seekord toodi lisaks jääradele juurde ka uttesid. Koos varem Eestisse toodud puhtatõuliste loomadega ja siin sündinud puhtatõuliste loomadega on loodud tugev aretuspopulatsioon. Sellel aastal sündisid lleyni veresusega talled juba sajaskonnas karjas, ent lleyni jäärade (eriti aga puhtatõuliste uttede) osas ületab nõudlus endiselt pakkumist.

Lleyni lammas on aretatud Walesis Suurbritannias eesmärgiga saavutada heade emaomadustega keskmise kehakasvuga vastupidav põhikarja utt tootmiskarjadele. Peamine eriomadus, mis iseloomustab tõugu, on aretustöös keskendumine ideaalse põhikarja ute tootmisele. Tulemusena on saavutatud viljakas, väga heade emaomadustega, vähenõudlik ning vastupidav utt.

Hetkel on Lleyni tõug Suurbritannias kõige levinum tootmiskarjade põhikarja tõug, mida tootmisel ristatakse lihatõugudega ja saadakse vähema vaevaga palju kiirekasvulisi tallesid. Eestisse jõudsid esimesed lleyni jäärad just seetõttu, et oli puudus tõuloomadest, kes võiksid parandada põhikarja uttede emaomadusi. Tõug on Eesti lambakasvatajate poolt väga hea vastuvõtu leidnud ning igal aastal kasvab kiirelt karjade arv, kus lleyne kasvatatakse.

Sellel aastal tähistab Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit (ELKL) oma asutamise 90 aastapäeva. ELKL on Eesti suurim lambaaretusorganisatsioon omades tegevusluba nelja lambatõu aretamiseks. Liit osaleb aktiivselt lamba- ja kitsekasvatajate huvide eest seismisel sektorit puudutavas seadusloomes, on aktiivne partner maaeluministeeriumile, PRIAle ning veterinaar- ja toiduametile.

Toetamaks lamba- ja kitsesektori edasist arengut on liidul plaanis jätkata Eesti lamba ja kitsetõugude tõuaretuse toetamist ning olemasolevatele perspektiivsetele tootmistõugudele ka kohapealsete aretusprogrammide loomist.