Hiiumaal ei saanudki kõik soovijad geenidoonoriks, nõelad lõppesid otsa

Hiidlaste huvi geenidoonoriks saamise vastu oli nii suur, et vahepeal pidi oma järjekorda ootama üle kahe tunni.

Kõik soovijad geeniproovi anda ei saanudki, sest vereproovi võtmiseks vajalikud nõelad said teisel doonoripäeval, 10. oktoobril enne kella kolme otsa.

Järjekorras oodanud Regina ütles, et soovis geenidoonoriks saada uudishimust. “Ehk saan enda kohta teada seda, mida veel ei tea,” märkis ta, et geenidoonoriks olemine on ka pisut põnev.

Samuti geenidoonoriks saada soovinud Eo sõnul on see talle ammu huvi pakkunud. “Aga sellist järjekorda ma siin küll ei oodanud. Arvasin, et ehk üks-kaks inimest on ootamas.”

Kerli Reintamm Eesti geenivaramust ütles, et kahe päevaga sai geenidoonoriks 400 hiidlast ning seda oli märksa enam, kui osati oodata.

Pikemalt saad geeniproovide andmisest Hiiumaal lugeda Hiiu Lehest.

Geenivaramuga liitumine on tasuta

• 2018. aasta aprillikuus käivitus Sotsiaalministeeriumi algatusel suur riiklik projekt, mille raames on võimalik koguda sel aastal Eesti Geenivaramusse täiendavalt veel kuni 100 000 uut geeniproovi.
• Kõikide uute liitujate verest eraldatakse DNA ning teostatakse selle genotüpiseerimine ehk kõigile koostatakse personaalsed geenikaardid. Varem Geenivaramuga liitunud doonoritele on juba sarnane DNA analüüs tehtud ning Geenivaramu on alustanud teadustöö tulemustel põhineva esmase tagasiside andmisega selleks soovi avaldanud inimestele. Ka uutele liitujatele on kavas välja töötada geneetiliste riskide raportid ja luua võimalused nende kättesaadavaks tegemiseks läbi meditsiinisüsteemi.
• Geenidoonoriks võivad saada vabatahtlikkuse alusel kõik Eesti elanikud alates 18. eluaastast. Eelduseks on eelnev informeeritud nõusoleku vormi digiallkirjastamine, mida saab teha kasutades ID-kaarti või mobiil-ID keskkonnas www.geenidoonor.ee. Lisaks saab Tartus Medicumis kohapeal täita ka pabernõusolekut.
• Miks on vaja geenivaramut laiendada? Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu on loonud arstiteaduse arengule olulise andmebaasi, millega on liitunud 52 000 eestimaalast - 5% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Välja on töötatud meetodid terviseriskide paremaks ennustamiseks, et edaspidi saaks geneetilist informatsiooni arvesse võttes haigusi tulemuslikumalt ennetada ja täpsemalt ravida. Geenivaramu loodud biopank on suurim Eestis ja üks edukamaid Euroopas. Selle laiendamine võimaldab suurendada tema väärtust nii teadusliku uurimistöö jaoks vajaliku andmebaasina kui ka geeniinfol põhineva personaalmeditsiini juurutamise Eesti tervisehoiusüsteemi.