Teadlaste sõnul on paarikümne aasta pärast Facebookis ülekaalus surnud inimeste kasutajakontod

Sotsiaalmeediaplatvormil Facebook on suur probleem, mis pole seotud privaatsuspõhimõtete või kasutajate turvalisusega. Teadlaste arvutuste kohaselt on Facebookis paarikümne aasta pärast rohkem surnud inimeste kasutajakontosid kui elavate omasid, kirjutab ajakiri Universitas Tartuensis.

Inimese surma korral tuleb lähedastel tänapäeval peale matuste ja kõikvõimaliku dokumentatsiooni korraldamise langetada veel üks oluline otsus: mida teha alles jäänud sotsiaalmeediakontoga?

Kevadel ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala lõpetanud Annika Maksimov kirjutaski oma bakalaureusetöö leinamisest Facebookis.

Facebook on tänapäeval leina väljendamiseks oluline koht. „Noorte inimeste jaoks ei ole enam mõtet matuseteadet ajalehte panna, sest see lihtsalt ei jõua noorteni,“ lausus Maksimov.

Uuringus osalenud pidasid positiivseks Facebooki kasutamist vestlus- ja mõttekaaslaste leidmiseks ning teiste leinajatega suhtlemiseks.

Oluline on ka küsimus, mis saab surnud inimese sotsiaalmeedia kontost edasi. Võimalusi on mitu. Kõige levinum lahendus on selle kontoga mitte midagi teha – pärast inimese surma jääb konto lihtsalt alles. Sellisel juhul on aga oht, et kontole murtakse sisse ja see võetakse üle.

„Ma ei tea, et see oleks praegu suur probleem Eestis, aga USA-s räägitakse juba miljonitest häkitud kontodest, mille alt on hakatud võõra inimese elu elama,“ rääkis Maksimov.

Surmatunnistuse esitamise korral võivad lähedased lasta konto ka kustutada. Lahkunu kontost võib aga teha hoopis mälestuslehekülje.

Maksimov nimetas sellise näitena kirjanik Margus Karu Facebooki lehte. Karu suri 2017. aasta juunis, kuid sõbrad postitavad tema lehele siiamaani. Ka sel kevadel autoõnnetuses hukkunud ajakirjanik Signe Lahteini konto on muudetud mälestusleheks.

Selleks, et pärast inimese surma ei peaks lähedased oma pead vaevama küsimusega, mida teha maha jäänud sotsiaalmeediakontodega, saab iga kontoomanik juba oma eluajal ise kindlaks määrata, kas see tuleb kustutada või saab üks kindel inimene kontole piiratud ligipääsu.

Ka teadlaste hinnangul ei ole lahkunu Facebooki seinale postitamine halb idee, sest see annab võimaluse väljendada emotsioone ja jagada kogemust ning nõnda leinaga paremini toime tulla. Heaks tavaks peetakse, et postitatakse mõni pilt ja tore lugu temast – näiteks mõni hea mälestus. Seda peetakse sobivamaks kui lihtsalt oma emotsioonide väljaelamist.

Teemat varem käsitlenud uurijad on ühe võimalusena soovitanud saata surnud inimese kontole privaatne sõnum, millesse saab oma mõtted ja emotsioonid kirja panna. Nii on võimalik öelda kõike seda, mis lahkunu eluajal ütlemata jäi, ja sellistele sõnumitele ei tohiks üldjuhul keegi ligi pääseda.

Ebaviisakaks peetakse seda, kui Facebookis hakatakse arutama surma põhjuste üle ja küsitakse avalikult, mis juhtus – eriti juhul, kui surmauudis on jõudnud ka meediasse. Eestiski on olnud traagilisi surmajuhtumeid, pärast mida on kõrvalseisjad hakanud kommentaariumis hurjutama, mida kõike oleks võinud teha surma ärahoidmiseks.

Loe täispikkuses artiklit ajakirja UT kodulehelt.