Tänane hommik tervitas ärkavaid tuletoojaid Reiu puhkekeskuses hooti päris paduvihmas. Algava päeva esimene käik viis Tule Tulemise seltskonna maismaad pidi Mihkel Lüdigi kodukohta. Teejuhiks paluti Paikuse valla tunnustatud koduloouurija Heldur Kääratsi. Huvitav oli teadasaada, et kunagised Lüdigi maad algasid vana raudtee tammi ja silla juurest, kus äsja saadeti öö mööda.

Bussireisi ajal rääkis Käärats huvipakkuvaid asju Lüdigi suguvõsa elust. Jutustuse algul viitas ta kolmele tähelepanekule, mis kõnelesid sellest, et Lüdigite puhul polnud tegu päris puhastverd maarahvaga.

Holstein kinkis Mihkel Lüdigi vanaisale talu, mille suurus oli 53 hektarit. Taalis pidas tema vanaisa trahterit, mis polnud omane maainimsele.

Kui hakati nimesid panema, siis pidi see kuidagi inimest iseloomustama ka oskuste, osavuse või mõne muu tunnuse poolest. Pärimuse kohaselt tuleneb ühe rootsi keelse tüvisõna kujundi kaudu, et lüdig võis algselt tähendada eesti keelde tõlgituna ööbikut. Ei ole teist nimekuju, mis võiks paremini iseloomustada Lüdigi suguvõsa üldpilti. Nad kõik on olnud lauluinimesed või mänginud üht või teist pilli.

Kolmas tõend oli mitme nime kasutamine eesnime kombinatsioonis. Maarahval oli seevastu enamasti ühe nimega tegemist: Jüri, Mari või midagi muud, kuid mitte mingil juhul kaks või kolm eesnime.

Nii öelda kanala teed kaudu sõites jääb paremat kätt Kodara talu, mis on üks Lüdigi suguvõsa majapidamistest. Varsti peale seda on vasakut kätt Nõukogude Liidu kõige noorema teadaoleva kurjategija taluase, kes 35 päeva vanuselt kodust ära saadeti. Tema nimi on Tõnu Lüdig. Nüüdne Silla küla asub endise Kodara küla maadel. „Üle 400 elanikuga asulaks paisunud küla võiks Eesti minevikutavasid silmaspidades olla hoopiski kolmest külast koosnev asundus,” selgitas Käärats, kes jätkas põliste Lüdigite maadel toimuva tutvustamist.

Edasi paistavad vanad kanafarmi hooned, kus Sindi sovhoosi ajal peeti 80 000 kana. Enne farmi loomist aga kasutas vene okupatsiooni armee seda ala õppepolügonina, kus korraldati teiseltpoolt Reiu jõge laskeharjutusi.

Sillaküla on saanud oma nime Reiu jõel olnud pukksillast, mis tuli jäämineku ajal lahti võtta, et jää ja suurvesi silda minema ei kannaks.

Sealsamas lähedal asub Vaskrääma veehaare, kus asub hulga puurkaevusid, millest Pärnu linn ammutab kogu vajamineva joogivee.

Mihkel Lüdigi mälestuseks paigutati suur kivi tema 90. sünniaastapäevaks. Sinna ümber on erinevate seltside poolt istutatud 19 tamme ja üks pärn. Esimese tamme istutas sealsele platsile Mihkli isa Jakob Lüdig 129 aastat tagasi. Täna istutasid laulupeotule kandjad taas ühe tamme lisaks olemasolevatele.

Fotodel: 1) tamme istutamine, 2) esimene kastmine, 3) 129 a. tagasi istutatud tamm, 4) laulmine, 5) Lüdigi nim. meeskoori mehed 1980. a. meeskoori istutatud tamme ees.