Miks Sa üldse oled poliitikas?

Raul Sarandi (R.S.:)

Eestlaste kogukonda kuulub vaevalt miljon inimest. Me ei ela teistest eraldatuna kaugel üksikul ookeanisaarel. Riigina võiksime end rahvaarvult võrrelda näiteks Manchesteriga Inglismaal, mis on tuntud kuulsa jalgpalliklubi poolest. Meil on umbkaudu 230 omavalitsust. Kas me kujutame ette, et 1,3 miljoni elanikuga linn oleks jaotatud 230ks kvarataliks, kus igaühel on kohalik omavalitsus näiteks 15 liikmelise volikoguga. Sindi linnas oli kunagi koguni 50 volikogu liiget. Kuid riigikorraldus eeldab paljusid valitsemisalasid: majandus-, sotiaal-, haridusvaldkonnas ja muus. Üks tähtsamaid riigi tunnuseid on kaitsevõime omamine. Eesti riik peab seda kõike ülalpidama. Riigina elamine on suur luksus, mis nõuab väikese riigi puhul erakordselt arukat majandamist. Tuleb tunnistada, et me juhime oma riiki üle. Samas ei saa me kogu juhtimist delegeerida Brüsselile. NATO ei kirjuta meile ette, kui palju kaevikuid kaevata või kui suurt tankikoosseisu soetada. Rahvusriigina peame ise tagama oma kultuuri ja keele säilimise, hariduse edendamise ja muu seesuguse, mille eest ei kanna teised meie asemel hoolt. Selle riigi alalhoidmise eest tuleb kanda hoolt, majandada arukalt ja langetada pidevalt kaalutletud otsuseid. Selles teadmises peitubki kutse poliitikasse.

Riigi aluse moodustavad omavalitsused. Riigi heaolu ja tugevus oleneb ka sellest, kuidas läheb Pärnul.

R.S.: Võlast vabaks telesaade annab hea võrdluspildi sellestki, mis seisus on Pärnu. Elatakse ülejõu. Eluase, mööbel, kodutehnika, auto, suvila, maakodu jne. – kõi see on muretsetud suuresti laenurahadega. Viimase õlekõrrena kustutakse pangalaenu SMS-laenudega. Kahjuks on see täiesti tüüpiline ka Pärnule.

Spordihall rajati 100% laenurahadele. 130 miljoni suurune järelmaks tuleb tasuda 2015ks aastaks. Kahe kooli kapitaalremont võtab ca 120 miljonit, mille ära maksimiseks on aega antud 2025. aastani. Sellele lisandub 127 miljonit krooni tarbimislaenu, mis läheb puhtalt juhtimise ülalpidamiskulude katteks. Käibevahendite tagamiseks kasutatakse arvelduskrediidina „SMS laenu”. Möödunud aasta näitajate põhjal langeb rahade laekumine tulumaksu poolelt prognoositavalt 15%. Eelarve sisaldab ka varade müüki. Paraku ei lähe vähese kinnisvara müük planeeritud rada.

Probleemi mõistmine on lahenduse otsimisel esimene samm. Mida saab edasi teha?

R.S.: Range kulude kokkuhoid. Juhtimisaparaadilt võiks kokkuhoidu saavutada 20%. Võlgadest vabanemiseks ja intresside vähendamiseks tuleb müüa korter, auto jne. Sama kehtib ka linna majandamisel: müüa kinnistuid, loobuda autosõidu mugavustest ja otsida muid kokkuhoiu võimalusi. Linn ei vaja SPA-sid, mis pole linnale viimase 15-20 aasta jooksul mingit kasu toonud. Estonia poolt toodetud kapitali on küll refinantseeritud puhkemajanduse laiendusse, kuid see ei too mingit kasu linnale. Kindlasti suurendab tehtu Estonia müügihinda.

Estonia müük võimaldaks vabaneda Spordihalli tekitatud võlakoormast. Spordihalli ei saa müüa, sest ükski erainvestor ei paiguta raha sinna, mis ei tooda kasumit. Estonia toodab kasumit ja seda annaks müüa.

Miks linn ei suuda omanikuna SPA-d kasumitootmisse rakendada?

R.S.:Probleem pole majandamises vaid tahtes. Tegelikult puudub huvi. Nõukogu, kes peaks juhatusele ülesanded jagama, mille järgi viimasel tuleks tegutseda, puudub motivatsioon. Taolisi linna osalusega ettevõtteid peetakse üksnes endi võimulpüsimise vahenditena, et tasuda võimutäiusega kaasnevaid kulutusi.

Estonia müüki pole vajadust ületähtsustada nagu oleks tegu peamisega. Müük iseenesest ei ole eesmärk. Põhjus on ju selles, et võlad on võetud, neist on vaja vabaneda ja kuna muud tulud on kokkukuivanud, siis oleme linnana sunnitud midagi müüma. SPAd on vaid üks võimalus.

Mida teha?

R.S.: Langetada ebapopulaarseid otsuseid. Selgitada, mis jääb ja mis kaob. Säilitada olemasolevad töökohad allasutustes ja suuta tasuda kõik võetud finantskohustused. Lubada midagi uut, oleks vaid populaarsuse kogumine ja katteta lubadused.