Sindi kooli vilistlastele Mathiesenitele pühendatud õpilaskonverentsist võtsid osa 9-12. klassi õpilased, kutsutud külalised ja kõik need, keda huvitab suurmeeste elu ja tegevus. Juba enne konverentsi algust paigutati lisaks kahele esimesele auväärsele Sindi kooli vilistlasele pühendatud portreele ka Andres ja Mihkel Mathieseni pildid kuulsuste seinale. Kõik portreed on valminud kunstnik Vello Paluoja loometöö tulemusel.

Konverents algas meeleoluka

lühikese eeskavaga puu elust. Sindi lasteaia lapsed Helle Salumäe juhendamisel esitasid tantsu puu kasvamisest ja 4 gümnaasiumi õpilast Eneli Arusaare juhendamisel kandsid kuulajateni luulemontaaži „Üks pisike puu“.
Teemasse sissejuhatuse esitasid huvitavas küsimuste-vastuste kahekõnes 5. a kl õpilane Eliise Kull ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja Lembit Roosimäe.

Kõrvaloleval fotol: Sindi Lasteaia lapsed esitavad tantsu puu kasvamisest.
Alumistel fotodel:  esitatamisel on  luulemontaaž "Üls pisike puu"; Lembit Roosimäe ja Eliise Kull.

Kardo Kase

Mõlemad õpilasettekanded käsitlesid Andres Mathieseni isikut.

Kardo Kase rääkis teemal „Lapsepõlv, kooliaastad ja töö Eesti Vabariigis“: Mõned märkmed ettekandest. Sindi noortele selgitas ta loodusseadusi katsetega füüsikast. Andres koos vennaga olid need, kes tõid Sindi alevikku jalgpallimängu, olid eestvedajad suusatamises, tegelesid aktiivselt ujumise, sõudmise ja kurnimänguga. Kase kasutas ka metsandusprofessor Elmar Kohhi meenutust: „Professor Mathiesen ei kasutanud loengutel kirjalikke märkmeid – fenomenaalse mälu tõttu polnud tal selleks mingit vajadust. Ta esitas ka kirjanduse seisukohti peast – tal polnud märkmete raamatutki. ...Eksamil oli ta nõudlik, aga läbikukkujaid oli vähe, sest õpiti korralikult..“

Lauri Soosaar

Lauri Soosaare ettekande pealkiri oli „Järvselja ürgmetsa metsakaitseala“. Järvseljal hakati rajama katsekultuure võõrpuuliikidega. Vajalik seeme koguti Eesti vanadest mõisaparkidest ja telliti välismaalt. Andres Mathiesen oli seisukohal, et võõrpuuliike tuleb kasvatada võimalikult kohapeal varutud seemnest. Andres Mathiesen pidas taimeaedade põhiliseks ülesandeks võõrpuuliikide levitamist elanikkonna hulgas.

Sõja-aastail tegi Andres Mathiesen palju selleks, et vältida okupatsioonivõimude poolt kavandatud laastava iseloomuga raieid Järvseljal. Järvseljal uuriti erinevate puistute kasvukäiku, kasvavate puude laasimist, haava uuenemise küsimusi, võõrpuuliikide aklimatiseerimist, kuivenduse mõju metsade juurdekasvule ja paljusid teisi probleeme.

Kaupo Kohv

Eestimaa Looduse Fondi vaates tegi päevakajalise ettekande metsa ekspert Kaupo Kohv. 2005. aasta andmeil on Eestimaa metsasus protsentuaalses arvestuses Euroopas neljandal kohal 55% -ga Soome (68%), Rootsi (66%) ja Sloveenia (63%) järel. Eestile järgneb Läti (52%). Kaupo Kohv ütles, et tänapäeva maailmas on väärtushinnangud metsa suhtes pidevalt muutumas ja metsade tähtsust ei tohi enam majandusliku heaolu allikana esikohale seada. Senisest suuremat tähelepanu tuleb pöörata metsadele kultuurilises ja puhkekohtade tähenduses. Oluline tähtsus on metsadel keskkonna tagajana, samuti paljude looma ja taime liikide hoidjana.

FSC tähendab metsa ja metsandust kui kokkulepet. 1993. aastal tuldi USA-s kokku eesmärgiga, et luua riikide ja valitsuste vaheline kokkulepe, milles on ühildatud sotsiaalsed, keskkonnaalased ja ettevõtjate huvid nõnda, et mets ei saaks enam lubamatult ülemäära kannatada. Loodetavasti ühineb sama kokkuleppega juba järgmisel aastal ka Eesti riik.

Vaade auditooriumile

Trivimi Velliste

Omaette teemana pani kuulajad elavnema elukutseline poliitik Trivimi Velliste, kes puudutas põgusalt riigiõiguslikke seisukohti kui rääkis vankumatult sirgeseljalise hoiakuga Mihkel Mathiesenist.

Velliste tunnustas Sindi Gümnaasiumit kui väga tugeva ajaloomäluga kooli, kus osatakse ja tahetakse esile tõsta oma vilistlaste olulisi saavutusi. Velliste esimesed vahetud kontaktid tekkisid Mihkel Mathieseniga alates 1988. aastast, mil „raudsed eesriided“ NSV Liidu ja läänemaailma vahel hakkasid avanema. Tema alaliseks „transiithotelliks“ teel Torontosse või Stockholmi kujunes Mihkel Mathieseni kodu, kus Vellistet alati lahkelt võõrustati. Velliste märkas kohe tutvumise alguses, et Mathieseni jutt on alati väga konkreetne, mis ühele tõsisele inseneri kutsega inimesele ongi väga omane. Teda iseloomustas kuni elu lõpuni kolm peamist hoiakut: range kinnipidamine kokkulepetest, maailmapildi selgus ja ausus. Kuna Velliste ise kuulub meesüliõpilasi ühendavasse üliõpilasseltsi Liivika, mille liige oli ka Mathiesen, siis ta kinnitab, et selle ühenduse põhimõtted saidki aluseks nende omavahelises sõpruses. Livikasse kuulus ka Eestimaa rahvastele kirjutatud manifesti autor Juhan Kukk, samuti Sindi kooli vilistlane Kaarel Liidak, kelle portree asub kuulsuste seinal esimesel kohal.

Kõneldes Mihkel Mathiesenist, seadis Velliste oma hea aatekaaslase põhimõttekindluse parima näitena esiplaanile riigiõiguslikust mõistest tuleneva järjekindluse Eesti riigi de jure kestvuse kaitsmise. Ikka leidub neid, kes veel praegugi soovivad kahelda Eesti riigi õiguslikus järjepidevuses, mille algus ulatub aastasse 1918 ja räägitakse tänini nagu oleks Eesti välja astunud NSV Liidu koosseisust. Taolist meeltesegast jampsi võimendavad isegi teinekord Ameerika asjatundmatud ajakirjanikud. „Kas me räägime, et peale hitleriliku Saksamaa okupatsiooni lõppu astusid Taani Kuningriik ja Prantsuse Vabariik Saksa riigi koosseisust välja?“, küsis Velliste irooniliselt ja tõi veel parema näite Tšehhist, mis inkorporeeriti täielikult Saksamaa koosseisu. Ometi ei kõneldud hiljem mitte kunagi selle riigi eraldumisest Saksa riigi küljest. Kummalisel kombel tehakse seda aga Balti riikide puhul. Loomulikult on see vesi Venemaa propaganda veskitele.

„Aastatel 90-168 pKr. Aleksandrias elanud vana-aja täheteadlane Klaudios Ptolemaios võis küll arvata, et universum pöörleb ümber Maa, kuid juba keskajal suutis kuulus astronoom Kopernikus väita vastupidist,“ tõi Velliste võrdluspildi maailmaruumist, et selgitada seda kuidas ka tänapäeval inimesed eksivad taustapildi vaatluses tegelikult väga üheselt mõistetavas riigiõiguslikus seaduse käsitluses. Tõepoolest, inimesed, kes olid sündinud ja kasvanud Nõukogude okupatsiooniaegse ajupesu viljastavates tingimustes, on tegelikkuse tajumisega aegajalt mõningaid raskuseid, sest n.ö. Ptolemaiose visuaalne nägemine tundub kohati usutavam, kui Kepleri tõsiasjadele toetuv tõendus.

Just selles riigiõiguslikus teadmises kandis Mihkel Mathiesen vääramatu kindlameelsusega Eesti õiguslikku järjepidevust paguluses, olles ka ise üks eksiilvalitsuse liikmeid kuni lõpuni. „Riik püsib de jure seni kuni on olemas tema kodanikkond, territoorium ja välisriikide diplomaatiline tunnustus – need kolm peamist tingimust olid täidetud kestvalt kogu okupatsiooni vältel,“ ütles kauane suurte kogemustega poliitik Velliste.

Mihkel Mathiesen

Eesti Lipu Seltsi tänuavaldus Sindi Gümnaasiumi aadressil

Oma sõnavõtu lõpetas Trivimi Velliste austava pöördumisega Sindi Gümnaasiumi pere poole. Olles juba varem tunnustanud Sindi Gümnaasiumi erakordset ajaloolist mälu ja põhimõttelistest küsimustest väga elutervet arusaamist, osundas ta nüüd koolis toimuvale tähelepanuväärselt heale kodaniku kasvatusele. Kodanikukasvatust saab rajada isamaalistele tunnetele ja austuse sisendamisega omariikluse vastu. Kindlasti on üheks austuse märgiks suhtumine Eesti lippu kui riigi võimsaimasse sümbolisse. Sellega on Sindi Gümnaasium mitte ainult oma kooli vaid ka Sindi linna selgelt märgistanud ereda tähena Eesti kaardile. Igal aastal on Pärnus peetaval lipu päeva pidulikul tseremoonial olnud Sindi Gümnaasium üks arvukama esindatusega koole. Ka kooli enda või Sindi linna üritustel on gümnaasium pidulikke sündmuseid kaunistanud kümnete suurte Eesti lippudega, et alati rõhutada seda, kui tähtis on nende jaoks see maa, rahvas ja riik, kus elatakse.

Tänuks tehtu eest kinkis Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees Trivimi Velliste lipuseltsi nimel mälestusmeeneks ja tunnustuseks koolile raamatu „Jaan Poska oma ja meie ajas“, millesse on kirjutatud ka vastav auavaldus. Varem on sarnase Eesti Lipu Seltsi poolse tänu pälvinud Priit Kask.

Tänu vastu võttes ütles Sindi Gümnaasiumi direktor Ain Keerup, et tegelikult on see teoks saanud tänu koostööle Eesti Lipu Seltsiga ja ilma selleta poleks nad midagi sellist suutnud iseseisvalt teha.

Pärast konverentsi kohtusid Riigikogu liikme Trivimi Vellistega kooli raamatukogus Sindi abilinnapea Marko Šorin, direkotro Ain Keerup (alumisel fotol), konverentsi korraldaja Sigrid Jamnes, õpetaja Lembit Roosimäe ja looduse fondist Kaupo Kohv

Samal teemal:

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid