Näitus taasiseseisvunud Sindi linnast
Täna avati Sindi Muuseumis näitus, mis käsitleb viimase paarikümne aasta elu ja tegevust 4300 elanikuga linnakeses. Linnapea Marko Šorini ja abilinnapea Rein Ariko jutuajamine muuseumi juhataja Heidi Vellendiga võttis pärast näituse stendidega tutvumist praktilise suuna ning arutati muuseumi laiendamise võimalusi.
1938. aastal linnaõigused omandanud Sindi kaotas iseseisvalt tegutseva omavalitsuse staatuse 1951. aastal, kui ta allutati otseselt Pärnu Linna Töörahvasaadikute Nõukogule. Sellega oli Sindi muudetud sisuliselt Pärnu üheks linnaosaks. Suurema õiguse kehtestamine oli kõigile mõistetav, sest teatud perioodil andis Sindi kuni 40% Pärnu linna tööstuse kogutoodangust, mis tol ajal arvati ühisesse katlasse. Ega asjata naljatleta Sindis siiani, et Pärnu oli Sindi jaoks vaid sadamalinn.
Pärnu maakond taastati 1990. aastal ja järgmise aasta 26. septembril sai Sindi linn omavalitsusliku staatuse tagasi. Sindi Linnavolikogu esimene koosseis tuli kokku juba 1990 aastal. Küllap on ajaloolise mälu seisukohalt hea teada ka esimesi liikmeid: Liina Maaste , Jaan Liivson, Ants Jaansoo, Silfred Lekk, Aarne Kosenkranius, Ago Viks,Nadežda Grigorjeva, Olev Retsja, Aleksander Kask, Ervin Vilepill, Ludmilla Semmel, Eela Malk, Martin Miilberg, Vahur Paara, Ülo Kull, Ants Laretei, Sirje Pikk. Linnapeaks valiti Liina Maaste. Praeguses volikogus on esimestest Ants Laretei ja Aleksander Kask, kellest viimane on pääsenud kõigisse seitsmesse volikokku isikumandaadiga. Seega on praegune volikogu esimees omanud läbi paari aastakümne oma kindlat stabiilset toetajaskonda.
1996. aastal valiti volikogu kolmandasse koosseisu esimest korda ka praegune linnapea Marko Šorin ja linnapeaks kutsuti väljapoolt Sindit Mati Mettus, kes jäi sellesse ametisse neljaks järgnevaks ametiajaks.
Sindi ajaloohuvilise jaoks on Heidi Vellend teinud ära suure töö. Kogutud materjalidest valikuid tehes on toodud välja huvitavamaid sündmusi. Näiteks Sindi Lastepäevakodu sai juba 1994. aasta 30. aprilli 100 aastaseks. Ilmselt on praegune Sindi Lasteaed Eesti vanim.
Hariduselust saab teada, et 1995. aastal õppis Sindi Keskkoolis 585 õpilast ja õpetajaid oli 50. Võrdlusena võib öelda, et mitteametlikel andmetel õpib käesoleval aastal Sindi Gümnaasiumis ca 350 õpilast ja õpetajaid on nimeliselt 30 ümber. Samal ajal tegutses ka Sindi Kergetööstuskool 187 õpilase ja 17 õpetajaga.
Kultuurist kõneldes väärib nimetamist, et 1996. aastal Ester Vilgatsi toimetamisel ilmumist alustanud ajaleht Sindi Sõnumid tuli linnarahva juurde algselt koguni kahel korral kuus.
Majandusvallas toimus 8. aprillil oluline pööre, sest 8. aprillil lõppetati RAS Sindi tekstiilivabrikute pankrotimenetlus, võlanõuded said rahuldatud ja vabrik kustutati ettevõtteregistrist.
1997.aasta 30. aprillil märgistas Sindist pärit kiviraidur Arno Metsmaa vanapagana skulptuuriga looduskaitse objekti „Tori põrgu“. Arno Metsmaa on praegugi Sindi linnaruumi kaunistanud erinevate väikeste skulptuuridega. 29. mail külastas Sindit tolleaegne peaminister Mart Siimann, haridusminister Mait Klaassen ja rahandusminister Mart Opmann. Samal aastal toimus VIII koolinoorte laulu- ja tantsupidu, kus osales Sindi Keskkoolist 43 liikmeline lastekoor Helle Salumäe juhatusel ja 17 liikmeline poistekoor Reet Jürima juhatusel
23. mail pandi alus uuele traditsioonile, Sindis viidi läbi Pärnumaa esimene mudilaste laulupidu.
1999. aasta XXIII Üldlaulupeol Tallinnas osales 108 sintlasest lauljat. 6. ja 7. augustil toimusid Eesti esimese rockkontserdi 30. aastapäevale pühendatud Sindi Muusikapäevad
19. oktoobril valisid esimest korda aasta naist Pärnumaa raamatukogutöötajad. Tiitli sai praegune Sindi Linnaraamatukogu direktor Ene Michelis.
2000. aasta veebruaris avati Pärnu Muuseumis näitusevitriin Sindist pärit sportlasele “EW kodanik – spordimees Aleksander Kask“ ja maikuus pani tema poeg Juhannes aluse traditsioonilisele Aleksander Kase I mälestusturniirile, milles osalesid riigi tõstjate paremikku kuuluvad noored ja täiskasvanud. 4. juuni peeti Sindi vabaõhulaval Pärnumaa mudilaskooride laulupidu, kohale tuli enam kui 1300 mudilast. Oktoobris sai maapiirkonna „Aasta õpetaja 2000“ tiitli Sindi Gümnaasiumi muusikaõpetaja Helle Salumäe.
2001.aasta jaanuaris osales Sindi taanlaste 17 linna veemajanduse programmis, millega pandi alus järgnevatele sarnastele projektidele. Praegu töös oleva kolmanda projektiga saab Sindi linn 2013. aastaks 95% ulatuses varustatud tsentraalse veevarustuse ja kanalisatsiooni võrguga. Märtsis jätkub 1996. aastal alguse saanud „Sindi Ööbiku“ lauluvõistluse tava ja „Sindi Ööbik 2001“ tiitel omistati nüüdseks kogu riigis tuntust kogunud noorele lauljatarile Laura Junsonile. 1. augustil asus Sindi Gümnaasiumi juhtima sama kooli vilistlane Mari Suurväli, kes on head tööd teinud õpilasfirmade messide korraldamisega ja praegu korraldab juba mitmendat aastat uut õppeaastat alustavat Väärikate Ülikooli. 20. juulil esietendus Sindi Gümnaasiumi ja Rahvusooper Estonia ühisprojektina muusikal „Ununenud muinaslugu“.
Kõike ei ole mõtet ümber jutustada, sest muuseumi uksed on kolm korda nädalas avatud ja vajaduse korral saab ka teistsuguse külastusaja suhtes kokku leppida. Kuna ruumi puudus on suur, siis kuuleb palju huvitavat Heidi Vellendi suu läbi sellest, mida stendidele ei mahuta ja eksponaatidena eksponeerida ei saaks. Korduvalt on jutuks olnud muuseumi ruumide juurdeehitus. Tahaks loota peatselt avanevat lahendust Sindi Muuseumile, mis võimaldaks mäluasutuse tööd paremini korraldada.
Samal teemal:
