Vaated Mila Balti maalidele

Enam kui kaks aastat pärast ümbermaailmareisi „Martha“ purjede all tõi sama sündmus maalikunstnik Mila Balti ja jahtkapten Hillar Kuke eile õhtul Pärnu Linnagaleriisse.

Mila Balti näituse avamisel; Hillar Kukk on kolmas mees, kelle juhtimisel purjetati Eesti lipu all ümber maailma

2007. aasta 24. juunil alanud ja täpselt kaks aastat hiljem samal kuupäeval lõppenud ümbermaailmatiiru seitse viimast kuud seilas kaasa Pärnu kunstnik Mila Balti, kelle loomepuhang pääses pärast pikka mereteed uue jõuga valla.

Väga napisõnalise jutlemisega Mila Balti ütles, et kui on võimalus minna, siis tuleb seda kasutada, vaadata lahtiste silmadega, nautida imestust ja rõõmu ning tunda ka hirmu. Nüüd on kogetud mõtted ja tundeelamused kantud hästi suurtele lõuenditele, mis jäävad näituse külastajatele vaadata kuni 5. novembrini.

„Oli aeg kui avastasin maalimise mängulise maailma. Avastasin võimaluse rändamiseks. Maalides. Ja siis leidsin ennast Aafrikast, linnas nimega Durban. Päriselt, hetkel kestvas elus. Jahtkapten Hillar Kuke kutsel sai minust „Martha“ meeskonna liige. Koduste ja sõprade toetusel algas erakordne teekond. Teekond, kuhu oma unistustes ei osanud end kunagi kujutleda,“ kirjutab kunstnik sama kaunisõnaliselt, nagu ta suudab ka maalida.

Järgnevalt selgitab ta, et mingitel hetkedel, mil Suur Vesi neid rahumeelselt kodupoole loksutas ja lõviosa rännakust oli juba meenutuste sahtlisse kolinud, sai peetud plaani kogetu kaante vahele panna. „Kapten pani oma rännaku kirja, mina püüdsin mõista teda läbi omaenda kogemuse ja nii on sündinud rännuraamat,“ räägib enam kui 400 leheküljelise koguka raamatu „Olen tohtinud hingata tuult vabal merel“ saamisloost naine, kes alustas teekonda palli teiselt küljelt ja on ületanud enne koju jõudmist kahel korral ookeani.

Seejärel tunnistab toosama habras ja loomult kartlik naine, et Eesti vetesse jõudes tahtnuks ta pöörduda tagasi: „Ma ei olnud valmis puuri naasma. Puuri, mille olin endale loonud siis, kui ei mõistnud olemise mõnu. Vabal merel, keset olemise mõistetamatut kestmist, selgines midagi enneolematut.“ Ja viimaks sõnab kunstnik: „Hetkel olen siin, imestan ja ootan, meenutan ja maalin. Maalin lugusid. Maalin lugusid, mis maalides omavahel sõlme lähevad...“ Need sõnad on Mila Balti dateerinud märkega Anno Domini 2011 ja riputanud isikunäituse “Mäng hinge ja meelega” näituse külalistele lugemiseks, et paremini mõista lõuendimaalide sisu.

Samaaegselt näituse avamisega toimus ka käesoleval aastal valminud koguteose “Olen tohtinud hingata tuult vabal merel“ esitlus. Kümned kohale tulnud külalised muretsesid endile selle väärt raamatu ja autor Hillar Kukk kinnitas esimesele lehele kirjutatud autogrammi „Martha“ templiga.

Hillar Kukk ütleb, et raamat pajatab kõigest ümbermaailmareisil toimuvast. Raamat on praktiline ja hingeline teejuht purjetajaist maailmaränduritele. Purjekaga „Martha“ seilates on kapten tundnud maakera kõige eksootilisemalt kaunimates paikades ka väga suurt masendust ning koduigatsust. „Merd võib sõita mitut moodi – tööd tehes, võisteldes või niisama lustides,“ selgitab jahtkapten, kes tegi meresõidust endale koguni eluviisi.

Huvitav on samast raamatust lugeda tema eluviisist, mille kapten mõtestab lahti parafraseerides selleks Prantsuse kirjaniku Antoine de Saint-Exupéry jutustust „Tuul, liiv ja tähed“.

„Minu puhul ei ole asi purjetamises kui sellises. Mulle ei ole purjekas mingi eesmärk, vaid vahend. Ma ei pane purjetamise pärast oma elu kaalule. Minu jaoks on purjekas seesama, mis talupojale ader. Aga purjekaga lahkutakse linnadest ja avastatakse talupoeglik tarkus teisel moel uuesti. Elatakse tuultega, tähtedega, öö ja merega, töötatakse inimesena ja muretsetakse inimesena. Inimene võrdleb end loodusjõududega ja ootab päeva nii nagu aednik ootab kevadet. Sadamat igatsetakse kui tõotatud maad ja tähtede maailmast otsitakse oma tõde...

Ma ei kahetse midagi. Ma olen mänginud ja kaotanud. Aga ma olen tohtinud hingata tuult vabal merel. Kellel seda kord võimaldatud on, ei unusta seda iial. Kas pole tõsi sõbrad? Ma ei otsi ju ohtu, see on enda tähtsaks pidamine, härjavõitlusega ei ole mul midagi ühist. Ei, ma ei otsi ohtu, ma tean, mida ma otsin – ma otsin elu.“

Hillar Kukk on kolmas mees, kelle juhtimisel purjetati Eesti lipu all ümber maailma.