Ene Ergma on võtnud survegrupp Sindi pais poolt kogutud petitsiooni allkirjad vastu
Täna anti Riigikogule ja Vabariigi valitsusele üle enam kui 2000 allkirjaga pöördmine, milles nõutakse Sindi paisu likvideerimist ja Eestis hüdroenergia keskkonnavaenulikuks kuulutamist.
Hans Soll ja Tauno Jürgenstein on tulnud Stenbocki majja, kus neid võtab vastu peaministri nõunik Kalev Kukk
Riigikogu esimees Ene Ergma kohtus täna Toompeal rahvaalgatusrühma Sindi Pais esindajate Hans Solli ja Tauno Jürgensteiniga, kes andsid üle 2090 allkirjaga pöördumise, mille algatajateks olid rahvaalgatusrühm Sindi pais, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Eesti Loodushoiu Keskus, SA Eesti Forell ja Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi.
Allakirjutanud nõuavad Sindi paisu kõrvaldamist ja kunagise kärestiku taastamist, samuti soovitakse paisu sundvõõrandamist või asendustäitmise kohaldamist. Allkirja andnud taunivad uute paisude rajamiseks ja vanade taastamiseks lubade väljastamist.
Pöördumisega väljendatakse tahet, et riik aktsepteeriks elustiku ekspertide seisukohti ja lõpetaks paisutamisest saadava hüdroenergia käsitlemise ökoloogilise energiana, mis tuleks arvata selle taastuvate ja kasutatavate energiaallikate hulgast, energiamajanduse riiklikust arengukavast, teistest energiaalastest arengukavadest ja õigusaktidest välja.
Allakirjutanute arvates tuleks vee erikasutusloa tingimusi rikkunud paisude omanikelt võtta alatiseks ära õigus saada nimetatud luba.
Hüdrobioloogia magister Jürgenstein sõnas, et petitsiooni toetajate seast leiab nii hinnatud teadlasi Eesti ülikoolidest kui avaliku elu tegelasi, kalandusvaldkonna arvamusliidreid ja lihtsalt loodusest hoolivaid inimesi. “Paljud allkirja andnud inimesed tegid seda lähtuvalt sotsiaalsest õiglustundest – kui kaua võib käputäis ärimehi peremehetseda kogu rahvale kuuluvate loodusvarade üle ja irvitada oma niiöelda “õigustatud” kasumiootusega avalikkusele näkku? Loodame, et Riigikogu otsustava sekkumisega hakkab asi lõpuks ometi ka valitsuse tasandil liikuma,” arutles rahvaalgatusrühma Sindi pais eestkõneleja ja erialalt füüsikaõpetaja Hans Soll.
Ergma kinnitas dokumenti vastu võttes, et pöördumises toodud probleeme arutatakse põhjalikult riigikogu vastavates komisjonides ja tehakse vajalikud järeldused.
Pärast allkirjade üleandmist osalesid Soll ja Jürgenstein Riigikogu konverentsisaalis toimunud Pärnumaa Omavalitsuste Liidu ja Pärnumaalt valitud saadikute ühisel töökoosolekul, kus muude teemade kõrval käsitleti ka Sindi paisuga kaasnevat problemaatikat. Ettekandega esines Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus, kes peatus oma sõnavõtus Sindi paisu saagal ja lahendusvõimalustel.
Tagamaks veepoliitika raamdirektiivi eesmärke ja kaitsmaks ohustatud kalaliike on Veeseadusega seatud nõue kalade läbipääsu võimaldamiseks paisudel. Tuus selgitas, et neli aastat tagasi jõustunud seaduse alusel peab olema alates 2013. aasta esimesest päevast lõhelistel jõgedel tagatud kalade läbipääs nii üles- kui allavoolu.
Hetkel on käimas arendaja algatatud keskkonnamõju hindamine, mida viib läbi Ramboll AS. Analüüsitakse, kas arendajapoolne lahendus tagab kehtestatud keskkonnaeesmärkide saavutamise. Arendaja soovib kasutada paisu hüdroenergia tootmiseks ja rajada kaks kalapääsu.
Oma seisukoha on juba välja öelnud Eesti Keskkonnaühenduste Koda, EMÜ Limnoloogiakeskus, Eesti Loodushoiu Keskus ja rahvaalgatusrühm Sindi pais, kelle seisukohalt pole keskkonnakaitselisest aspektist lähtuvalt elektritootmise lubamine Sindis võimalik. Millised saavad olema kohalike omavalitsuste seisukohad ülal ja allpool Sindi paisu, see selgub keskkonnamõjude hindamise käigus.
Kui keskkonnamõju hindamine annab kinnituse arendaja lahendusele ja hinnang ei lange kahtluse alla, siis saab sellest ka edaspidises tegevuses lähtuda. Kui keskkonnamõju hindamine leiab, et arendajapoolne lahendus ei taga keskkonnaeesmärkide saavutamist, siis Keskkonnaamet selliseks tegevuseks vee erikasutusluba väljastada ei saa. Teatavasti kehtib Veeseaduse nõue kalade läbipääsu tagamiseks Sindi paisul alates järgmise aasta 1. jaanuarist.
Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Annely Akkermann küsis kalavarude osakonna peaspetsialistilt, milliseid sanktsioone hakatakse arendaja suhtes rakendama pärast 1. jaanuarit järgmisel aastal? Herki Tuus vastas, et kui muu ei aita siis tuleks rakendada äärmuslikke abinõusid, milleks võiksid olla sunniraha sissenõudmine või asendustäite menetluse alustamine. Paraku puudub praegu veel vastav seadusandlus, mis seda võimaldaks.
Sama pöördumine koos allkirjadega esitati ka Vabariigi valitsusele. Peaministri nimel pöördumist vastu võtma tulnud nõunik Kalev Kukk polnud siiski kursis, et hüdroenergiat ei peeta maailmas enam keskkonnasõbralikuks. Stenbocki maja pressiruumis arenenud lühikese vestluse käigus selgitas Jürgenstein konkreetsetele faktidele toetuvalt, et progressiivsemad ühiskonnad on asunud jõulisele paisude lammutamisele, mitte ei ehita enam uusi hüdrojaamu juurde. Siiski lubas Kukk, et valitsus tegeleb tõstatatud küsimustega.
Soovitav lugemine: Tauno Jürgenstein: Sindi pais või Wöhrmanni kärestik?
Samal teemal:
